Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle
märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel"
Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid, Põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eesti impordib kõige rohkem kaupu ja tooteid Soomest, Leedust, Lätist ja Saksamaalt, peamiselt masinaid ja mineraalseid tooteid. Tehnoloogia arengutase - Interneti kasutajate arv Eestis on 2008 aasta andmetel 762 000. Järjest rohkem on hakatud kasutama mobiilset internetti
ajal väga tihe. Perestroika tõi kaasa ka tiraažide suurenemise ning erinevate ajakirjade väljaandmise, lisandus vähemalt 350 uut ajakirja. Lehed propageerisid põhiliselt rahvameelsust ja iseseisvust. 2. 1987 ja edasi. Väikeste ajalehtede tekkimine, erinevused suurte ja sõltumatute lehtede töös, ajalehtede erastamine osakutega. Väikeosanike väljaostmine Postimehe arengu näitel – Kadastik, Tõnisson, Schibsted. Ärimudeli olulisus. Kontsentreerumine kui kiiresti tekkinud kasumite väljund – Mararov Muusik Managmendi näitel äriimpeeriumi tekkimine, tõus ja langus. Hans Luige meediagrupi tekkimine. Kahe suurkontserni tekkimine, välisinvestorite osalus ja roll. Bonneri väljaostmine Luige poolt, EG börsile minek. Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine.
Vanad ajakirjad tagasi (Eesti Arst). Naisteajakirjade tõus, poolporno meestele, palju esoteerikat. Noorteajakirjad kadunud. Suurte ajalehtede vahel konkurents. Ajakirjanikud pigem noored ja keskealised. Ajalehtede ajakirjanikel suurem mõju kui tele omadel. Jürgen, Kivirähk, Sildam. Turu kontsentreerumine algab 95, lehed suurte firmade käes, meediaimpeeriumid. Ostavad kokku kohalikke lehti. Postimees EESTI MEEDIA AS. Vs EKSPRESS MEEDIA AS. VÄLISKAPITAL. Schibsted Emis, Bonnier AB EGs. pärast 2000 digi, kommerts
jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht.
ajalehte või ajakirja välja andvaid ettevõtteid. Ühendamise tulemusena kontrollisid 1997. aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust (AS Postimees, AS Meediakorp, Eesti Päevalehe AS, AS Maaleht, AS Sõnumileht). 1998 tõi suurimad muutused meediaomandi struktuuris. Juhtiva positsioonile tõusid kaks meediafirmat Eesti Meedia AS ja Ekspress Grupp. Samal aastal omandasid enamusosaluse neis firmades Norra Schibsted ASA ja Rootsi Bonnier Group. Täna kuulub Eesti Meedia täielikult Schibstedile, Ekspress Grupp aga Eesti ärimehele Hans H. Luigele. Ekspress Grupi tähtsaimad väljaanded on Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht, lisaks kuulub firmale 50% Ajakirjade Kirjastusest, tabloidist SLÕhtuleht ja Delfi portaal, mis on Baltikumi suurim uudisportaal. Ka Maaleht kuulub praeguseks Ekspress Gruppi. Eesti Meedia põhiväljaanne on päevaleht Postimees, lisaks kuulub
annaabi.ee 
