sajandil kerkis sinna anglosaksi asundus ja nimi püsis. Londiniumist sai London. Rooma leegionite lahkumine 407.-410. a. Rooma võim püsis 410 a-ni. 407 oli Rooma SB-st oma vägesid juba ära kutsuma hakanud. 410 kutsuti lõpuks kõik väed ära, mistõttu seal enam roomlaste võim ei püsinud. Rooma eesmärgiks oli väed vaid ajutiselt ära kutsuda, kuid see jäi alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks. Anglosaksi Inglismaa 450-1066: Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine. Oli pikaajaline protsess. 2 449 pKr- esimesed anglosaksid tulid Inglismaale ja jõudsid Kenti. Walesi jõe orgu ja lõuna- kagu-edela Inglismaale tulid saksid. Ida-kesk Inglismaale tulid anglid, millest ka tuleneb inglise termin. Nad sulasid sajanditega kokku, anglosaksi termin. Termin on Vana-Inglismaa sünonüümiks
tuleb korraldada kidlas õiguslikus vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara- vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha
vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara-vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha
1.6. Edictum Rothari; kehtestas kuningas Rothar 643.a. kehtis kui Ülem-Itaalias paiknenud langobardide õigus 2. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mis on kuulutatud välja Karl Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2. Lex Thuringorum; kehtis Tüüringi 3.3. Lex Francorum Chamavorum; kehtis Reini alamjooksul kui chamari frankide õigus 3.4. Lex Frisionum; kehtis Friisimaal 15. Lex Salica väline õigusajalugu Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt. Arhailine õigus on kirja pandud LEX SALICAS. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. 15.1
annaabi.ee 
