männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist.Mineraalainete kogunemine- savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Küllastumine-mullahorisontide rikkumine Ca-ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda lubjarikka
keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont. Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun). Savistumine- bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja mineraliseerunud org aine laguproduktide ümberkristalliseerumine sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine. Protsessi käigus muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raua ja alumiiniumhüdroksiidide hüdraatidega Vaja: karbonaatset lähtekivimit, kus niisked perioodid vahelduvad kuivadega ning ph on neutraalne või selle lähedane, pikk pos temp kliima, et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline Tekib BW-kakao või sokolaadipruun värv. Tekib Baf horisont huumuse ja näivleetunud hor vahele Savistunud mullakiht raskem võrreldes lähtekivimiga.
lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“
pinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Eeltingimus liigniiskus (hapnikupuudus). Peegeldub profiilis. Turvas iseloomustab soostumist. Tähistame T-tähega. T > 10 cm 3 II Mineraalainete akumulatsiooniprotsessid: 1.Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks ning nende kogunemine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus mullal neutraalne või nõrgalt happeline pH. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%- lise HCl-iga. Peegeldub metamorfse horisondi tekkes. Tähistame Bm. 2.Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca- ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda (lubjarikka) põhjavee mõjul (muld on märg). pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. Ei
algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad