Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1
üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: Mulla mehaanilisest koostisest, Mulla lasuvustihedusest, Mulla struktuursusest, Mulla kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml
3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; suurem soojus-juhtivus. saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%.
poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6- 10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: C6H12O6 3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mittetäielikul
mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: C6H12O6 3CO2 + 3CH4 Orgaanilise
· kattekiht pealmine kiht; · vahekiht elastne alus sammumüra tõkestamiseks või sidumiseks alumiste kihtidega; · kaitsekiht harilikult hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu (20 mm paksune tasanduskiht enne plaatide panekut näit. vannituppa); · hüdroisolatsioon takistab vedeliku tungimist läbi vahelae või kaitseb põrandat pinnasest tungiva niiskuse eest (niiskuse kapillaartõus jämeliivas 30 cm, peenliivas 50 cm, tolm- ja saviliivas 80 cm, liivsavis 130 cm, savis 200 cm); · tasanduskiht allpool asuva kihi tasandamiseks või kalde andmiseks (näit. betoonpõranda tasandamine enne vaipkatte paigaldamist); · soojustuskiht kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega tsoonide vahel; · heliisolatsiooni kiht vahelagedel õhumüra ja sammumüra tõrjeks; · aluskiht jaotab koormuse pinnasele (näiteks betoonist paksusega 80 mm tsiviilhoonetes,
annaabi.ee 
