maja, mis on praeguse algupärane variant. 1998.a. peale tulekahju läbis maja noorenduskuuri. Maja omanik ettevõtja Avo Part planeeris hoonesse kõrtsi- ja selvekaupluseruumid, andes nendele "Georgi Söögituba" ja „Georgi Kaupluse“ nime. 2001.a. ostis A.Part keskalevis Alar Kotli lapse-põlvekodu ja tõstis kraanadega ühes tükis teest eemale. Renoveerimise käigus sai hoone arhai-lise kõrtsitoa vana kamina mantelkorstnaga ning savikrohvi vaheldumisi palkseinaga. Omanik A.Part, kasutades oskuslikult oma ehitusinsenerioskusi, andis majale nii vormi kui sisu, abiks paar omakülameest. "Georgi Söögitoa" I korrus mahutab kuni 100 istekohta ja tohutu vanavara kollektsiooni. Tubakasõpradele suitsuruum, suvel mõnule-miseks terrass. Privaatselt saab peolauda tellida II korrusele, kuhu mahutame kuni 50 inimest. Samas piljardi-huvilistele ameerika pool`i laud. Reisist või peost väsinuile koiku kõrvalruumis.
utiliseerimise- ja taaskasutusvõimalustesse. Looduslike materjalide puhul need omadused on tagatud ning nende ökoloogiline jalajälg on väike. Nad peavad olema ohutud nii inimesele kui töödeldavale aluspinnale ja looduslike materjalide komponendid peavad pärinema loodusest ning peaksid olema ka loodusesse tagastatavad näiteks komposteerimise teel. Oluline aspekt ehitusmaterjalide tootmisel on nende valmistamiseks ja transpordiks kuluv energia. Savikrohvi enamasti toodetakse kohalikust materjalist ja põletamata savi veega segatuna on kergesti taaskasutatav. Savi tasakaaluline niiskus on võrdlemisi maadal, tänu millele imab see endasse lisaks õhust ka kokkupuutes oleva aluspinna niiskuse vätides nii seente või putukate kahjustusi. Lisaks headele niiskust stabiliseerivatele omadustele savi sein toimib ka kui sooja akumulaator, talletades endas päeva jooksul aknast kiirgunud
pärast. Kuna liblikas rebib kookonist lahkumisel siidikiu puruks, peab siiditootja liblika tapma veel enne seda, kui ta valmikuks muutub. Kookonid korjatakse enne liblikate koorumist kokku ja alustatakse nende töötlemist, nii et vastsed hukkuvad. Suurimad ja kõige raskemad kookonid valitakse välja, et nendes asuvad isendid saaksid lõpuni areneda ja panna aluse uuele liblikapõlvkonnale. ~7~ MIDAGI HUVITAVAT: · Savikrohvi sideaineks kasutatakse loomseid kiudusid (nagu nt loomasõnnikut) · Lambavill põleb leegita · Päikesevalgus saab siidi värvust kollakaks muuta · Hobuse jõhvidest valmistatakse keelpillide poognaid · Maailmas on olemas Nike tossude kollektsioon, milles on kasutatud hobusekarva · On olemas seriaal nimega ,,Cashmere Mafia" (kasmiiri maffia) · Maailma kõige kallimad pärisvillast ,,UGG"-sid maksavad 350 dollarit. ~8~ KASUTATUD KIRJANDUS
Puitlaastplokk on koos betooniseguga küllalt raske, et ilma tugedeta kindlalt seista hiljem seob ju betoon. Maja ehitatakse meetri kaupa ja kuna betoon kuivab kiiresti, võib juba järgmisel päeval hakata uut meetrit laduma ja valama seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. "Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab
annaabi.ee 
