Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Lubivärviga ei tohi töötada otsese päikesekiirguse käes: vesi aurustub sooja pinna tõttu väga kiiresti ja pinnale jääb kergesti pudenev lubjakiht. Vältimaks värvi ebaühtlast koostist ja tooni, peab töö käigus seda sagedasti segama. Samuti ei tohi unustada aknaklaaside katmist, sest lubi söövitab klaasi. Kui ei soovita värvida sokleid, ornamente jms, siis võib need katta õhukese savikihiga, mis pärast värvimist maha harjatakse. Kui on teada, et vana krohv või värvikiht sisaldas raudvitrioli, siis oleks hea ka uuele värvikihile lisada raudvitriolilahust. See ei ole pigment, kuid annab pinnale kollakaspunase varjundi, reageerides keemiliselt lubjaga. Lubivärvi retsept: 1 mahuosa lubjapastat 23 mahuosa lubjavett LUBJAVÄRVI NÄITED: KAITSEVAHENDID Lubi on sööbiv
3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima. Kui hoone ümbrus teha vähemalt 1% kaldega hoonest eemale, ümbritseda hoone sillutusribaga või muru alla paikneva savikihiga, siis pinnavesi endas ohtu ei kujuta. Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need: 1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne
jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. 38.Mis on karst? Nähtused ja protsessid, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna-ja põhjavee toimel. Kaasneb omanäolise veerežiimi
Kalmistud asulakohtade lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20200 inimest ning need olid kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja naisi. Kasutati nii laiba- kui põletusmatust, viimast siiski oluliselt vähem. Surnud maeti maahaudadesse peamiselt kägardatult. Hauad olid seest vooderdatud kivide või 6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud