Vrakirüüstajad ei ole Eesti vetes veel tõsiseks probleemiks. Läänemeri on sukeldujatele suhteliselt ebamugav - külma ja läbipaistmatu veega. Kuid siiski leidub neid, kes käivad sukeldujate leide antikvariaatidesse ja muuseumidesse müügiks pakkumas. 5 Leiud Eestis Registrisse on praegu kantud 250 laeva. Vello Mäss arvab, et Eesti rannavetes leidub üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps, millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil. 1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks. 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud. 2009
sajandi algul oli peaaegu tundmatu ning ainult üksikud oskasid kohvi keeta. Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Lauanõudeks kasutati peamiselt puust kausse. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi, nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma. Lauanõudest olid veel laual piimapütid. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist taldrikuid. Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua otsas istus harilikult peremees. Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Pärast söömist tuli laud koristada ja pühkimiseks tohtis kasutada ainult valget linast või takust lappi, vastasel juhul tuli tüli, nälga, vaesust või muud häda kaela. Järgnevalt on raamatus kirjeldatud tähtsamaid talurahvapühi ja sündmusi ning mida sellistel
juurde rukkileib või puupütis, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga. Lauanõudeks: · Puust kausid, suuremad olid leeme-, kördi-ja pudrukausid. Väiksemates pakuti silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. · Piimapütid. Vahel pandi nedega lauale ka suppi või putru. · Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist taldrikuid. Söömiseks: Igalühel oli oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud märk. Pärast söömist riputati lusikas varna. Kui laual olid keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib siis kasutatiainult taskunuga. Igaühel oli lauas oma kindel koht. Laua otsas istus peremees. Tema läheduses oli leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi. Pärast söömist tänati toidu eest.
Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist (fajanss-) taldrikuid. Söömiseks oli igaühel oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud oma märk. Pärast söömist asetati lusikad varna. Kui olid laual keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib, siis kasutati ainult taskunuga.Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua otsas istus harilikult peremees. Vana kombe kohaselt oli tema läheduses leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi. Pärast söömist tänati toidu eest. Kui söögiajal juhtus
annaabi.ee 
