Kahkjatel muldadel on huumust 1,9-2,4% ja nad on keskmise viljakusega. Niiskete muldade ulatuslik esinemine on oluliselt põhjustatud sellest, et pärast jääst vabanemist jõi lamedalaeline kõrgustik mõneks ajaks kohalike jääjärvede vete alla. Jääveed on ulatunud kuni 83 meetrini üle nüüdisaegse merepinna. Sellel ajal toimus vees kõrgematel põhjaaladel moreeni läbiuhtumine ja madalamatele aladele lahtiuhutud savi ning ka peeneteralise liiva settumine. Eriti savikates kohtades on mullad alaliselt liigniisked ja vajavad põllumaana kasutamisel kuivendamist. Kõrgustik on olnud põline asustusala, kus on põldu haritud juba vähemalt kahe aastatuhande vältel. Praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavaid maid kõrgustiku põhja- ja keskosas üle 40%. Parasniisked mullad on nii põllukultuuride kui ka produktiivsete puistute viljelemiseks sootsad. Leetjatel ja leostunud muldadel kasvavad hästi salumetsad
Väike ja suur veeringe. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur.
1) põllumajandus ( umbes 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks) 2) tööstus kasutab umbes 7% veevarust 3) igapäevaelus kasutab inimene umbes 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks.
Põllumajandus(90% tarbitavast veestniisutamiseks). 2. Tööstus(umbes 7% veevarust kasutusel). 3. Igapäeva elus(umbes 3%mageveest). Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal. Ning 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi: Suur osa sademetedane maapinnale langevast veest imbub raskus jõu mõjul läbi pinnase. Seda protsesi nimetakse infiltatsiooniks. Osas kivimites näiteks liivas ja kruusas liiguv vesi kiiremini, teistes, näiteks savikates kivimites, aeglasemalt vee liikumis kiirus pinna sees mõõdetakse filtratsiooni mooduliga mille ühikuks on cm/sec või meeter/ööpäevas läbides erinevaid sette- ja kivimi kihte puhastuv vesi saaste ainetest ning lahustab mineraale läbides erinevaid kihte. Põhja veeks nimetataksegi maakoore ja kivimite ja settete poorides lõhedes ja tühikutes olevat vett maapinna poolsetes kivimittes liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nimetatakse vettkandvateks
annaabi.ee 
