Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. LEHT - Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt.
neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha. I kategooria sammal: Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel. II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest metsatüüpidest.
Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik Lehed: tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid Kasvukoha nõuded: päikseline või varjuline koht niiskemal savikal pinnasel Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse, kõrreliste peenrasse või veekogude äärde Joonis 54. Luht-kastevars ,,Tauträger" (http://www.ogrodytraw.eu/galerie/d/deschampsia- caespitosa-t_320.jpg) 58 Joonis 55. Luht-kastevars 59 Aruhein (Festuca) Konkreetne liik: Vaip-aruhein (Festuca scoparia)
mulla suhtes pole nõudlik, kuid Maapirn korvõielised eelistab huumuserikast 2-3m kasvab igal aiamullal, kuid eelistab sügavalt haritud, hästi väetatud, Kartul maavitsalised kobedat, parajalt niisket mulda 30-90cm kasvab hästi korralikult haritud Rõigas ristõielised savikal neutraalsel mullal 50cm päikeseline kasvukoht, muld niiske, viljakas, huumusrikas, hästi Redis ristõielised õhustatud, raskemapoolne kuni 20 cm soe ja tuulevarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab Aedtill sarikalised niiskemaid muldasid 40-120 cm
Selline selektiivsus on eriti tahtis fotoautotroofidele. Teatavasti on üks klorofülli neeldumisspektri maksimume just nähtava valguse punases osas. Seetõttu pole suurematel sügavustel klorofüll kõige parem fotosünteesipigment ja seal elavad produtsendid kasutavad teisi pigmente (puna- ja pruunvetikad näiteks). Ka väga väikesed erinevused reljeefis võivad tekitada erinevaid elupaiku. Näiteks niisketes metsades, mis paiknevad savikal aluspõhjal täituvad pärast suuri vihmasid madalamad lohud kiiresti veega. Sama efekt on ka luhtades ja lodumetsades. Reljeefi pole nagu silmaga nähagi kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist? Päike on maal peamiseks valgus- ja soojusallikaks. Maale langevast kiirgusest neelab atmosfäär 20 – 40%
Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: peaaegu igas niidutüübis oluline heintaim. Kasutatakse ka murude külvides nii puhaskülvina kui segus teiste rohttaimedega. LUBIKAS Sesleria caerulea nime päritolu uurides saame teada, et Sesleria on 18. sajandil Veneetsias elanud arsti ja looduseuurija Leonard Sesleri auks antud nimi. Ja caerulea tähendab ladina keeles hele- või taevassinine. Kõrreline. Kasvukoht: lubikas kasvab lubjarikkal savikal pinnasel nii niiskematel niitudel, hõredates metsades kui lubjarikastes soodes. Sage Lääne-Eestis ja saartel. Lubikas on laiu madalaid mättaid moodustav mitmeaastane taim. Kõrs 20-40 cm kõrge, lehed 2-4 mm laiad, heleda sinaka kirmega pealmiselt pinnalt ja siledad, läikivad alt (lehtedel olev hallikas kirme on heaks eristamistunnuseks!). Lehe tipp aheneb järsult lühikeseks teravikuks
annaabi.ee 
