Kui teha puust, siis on vaja ka nuia, millega taguda. Järgmiseks valmista sõel. Kui sul on sellist riiet, mis on õhuke. Kui aga riiet pole, tuleb leida mingi muu viis kuidas sõel teha, sest kui sõela ei kasuta, võib leiva maitse muutuda halvaks, sest sinna sisse jäävad kliid ja sõklad. Kui sul tagataskust pärmi pole võtta, siis pole mõtet ka mõelda, millega seda asendada. Viimane asi, mida vaja on ahi. Robinson Crusoe ahi oli selline : ta valmistas mõned hästi laiad ja madalad savianumad läbimõõduga u kaks jalga ja mitte sügavamad kui üheksa tolli, põletas need kõvaks ning pani kõrvale; järgmiseks tegi ta suure tule koldesse, kuhu ta oli ladunud kandilised tellised, kui halud olid söeks põlenud, lükkas ta need söetükid üle kolde laiali ning ootas, kui kolde põrand läks hästi kuumaks, siis ta lükkas söetükid eemale ja pani leivapätsid sinna põrandale ja kattis savinõudega, söed aga lükkas tagasi, et kuumust ühtlasenda hoida.
Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur. Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad
Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast
Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise elukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgelt arenenud ühiskond püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on ka motsiikade inimpeade kujulised savianumad. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2.TIAHUANACO ( ca 2000 p.Kr.) Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Sealsel kultuuril pole midagi ühist ei ketsuade ega inkade kultuuriga. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed
Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda
Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda
annaabi.ee 
