Kahtlemata tuleb nendes omavalitsusüksustes arengukavade koostamisel enam pöörata tähelepanu alternatiivsetele maakasutusvõimalustele. Põllukultuuride kasvupind on siiani meil vähenenud ligikaudu 250 tuhat hektarit, kuid seda mitte ainult madalast mulla viljakusest tulenevalt. On prognoositud, et Eesti elanikkonna kindlustamiseks omamaise teravilja, piima, liha ja munade tootmiseks vajatakse lähiaastatel 800 tuhat hektarit haritavat maad (Saveli, 1997). Eesti praegune maakasutus, talude suurus, tootmistase, majandamine ning senine riiklik põllumajanduspoliitika annab alust arvata et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga langeb Joonis 5. Muldade levik huumusesisalduse alusel. Figure 5. Distribution of soils depending on humus content. Joonis 6. Muldade levik laktaatlahustuva kaaliumi ja fosfori sisaldus alusel. Figure 6
Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib see langeda kuni -133C-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Kadrioru Saksa Gümnaasium Planeet Marss Referaat Sander Saveli 12a Tallinn 2009
Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Little_Richard http://en.wikipedia.org/wiki/Elvis http://en.wikipedia.org/wiki/Buddy_holly http://en.wikipedia.org/wiki/Jerry_Lee_lewis http://en.wikipedia.org/wiki/Fats_domino http://en.wikipedia.org/wiki/rock_music http://en.wikipedia.org/wiki/rock_and_roll http://www.rockhall.com/ http://www.ledzeppelin.com/ Kadrioru Saksa Gümnaasium Rock muusika teke Uurimustöö Sander Saveli 11A Juhendaja: Reet Lend Tallinn 2008 SISSEJUHATUS 1. ROCK `N' ROLL 1.1. Chuck Berry 1.2. Fats Domno 1.3. Bo Diddley 1.4. Bill Haley 1.5. Little Richard 1.6 Jerry Lee Lewis 1.7 Elvis Presley 1.8 Buddy Holly 1.9 Pat Boone
varavalmivust. Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei taotleta noorloomade üleskasvatamisel maksimaalseid massi-iibeid, vaid toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI). On leitud, et ka tiinuse kestus väljendab varavalmivust. Näiteks eesti veisetõugude tiinuse kestus varieerub järgnevalt (Saveli, 1970): eesti holsteini tõul 278 päeva, eesti punase tõul 282 päeva ja eesti maakarjal 281 päeva. Siit võib järeldada, eesti holsteini tõug on veidi varavalmivam kui teised tõud. Kasutusiga. Majanduslik kasutusiga oleneb sellest, milleks looma peetakse. Näiteks tarbeloomadel on kasutusiga lühem kui suguloomadel. Kasulikum on see loom, kes saab kiiresti suguküpseks ning annab noores eas täisväärtuslikke järglasi ja toodangut. Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3