See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4. Saturni ja Maa suuruse võrdlus 3. Planeet Neptuun Neptuun on kaheksas planeet päikesest ja see asub päikesest kõige kaugemal. Neptuun on Maast ligi neli korda suurem. Neptuunil puhuvad väga tugevad tormituuled. Tuulte kiirus võib tõusta kuni 2100 km/tunnis. Neptuunil kaks kuud: Triton ja Nereis. Sarnaselt Saturniga tiirleb ka ümber Neptuuni kolm nõrka rõngast. Need võivad koosneda jäätunud osakestest. Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga. See tähendab, et üks Neptuuni aasta kestab 164,79 Maa aastat. Joonis 5. Maa ja Neptuuni suuruse võrdlus Kokkuvõte 6 Selgus et kõik planeedid on väga erinevate omadustega. Võrreldes meie planeet Maaga on osad planeedid väga suured. Kõikdel planeetidel on väga erinevad
Rõngad avastas Galileo Galilei 1610.aastal. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises nimekirjas. · Kuud: o Saturnil on vähemalt 60 kuud. Enamik neist on väga väikesed 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 on väiksemad kui 50 km. · Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%. Uraan · Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka. · Esimene teleskoobi abil avastatud planeet. · Sarnaselt teisele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. · Rõngad: o Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad ei tekkinud planeediga samal ajal. · Kõige külmem planeet Päikesesüsteemis. · Kaaslased:
Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks “mitte rohkem, kui 300 miili”. Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9.5 km/s Maa 30 km/s vastu), Maa orbiit on suur (läbimõõt 300 miljonit kilomeetrit); kui jagame viimase arvu esimesega, saamegi teada, et rõnga kadumine on võimalik peaaegu terve aasta jooksul - kui ainult Maa satuks sellele “sõlmede joonele”. Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru.
Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks "mitte rohkem, kui 300 miili". Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9.5 km/s Maa 30 km/s vastu), Maa orbiit on suur (läbimõõt 300 miljonit kilomeetrit); kui jagame viimase arvu esimesega, saamegi teada, et rõnga kadumine on võimalik peaaegu terve aasta jooksul - kui ainult Maa satuks sellele "sõlmede joonele". Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru.
kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga. Europa jäise pinna all võib eeldatavasti peituda sügav ookean, tema pind on kõige siledam. Arvatakse, et seal võiksid elada algelised organismid. Io on kaetud vulkaanidega, mis on ümbritsetud punase väävliga, mille nad on välja paisanud. Erinevalt teistest, pole sellel kuul üldse vett. Sarnaselt Saturniga on Jupiteril oma rõngad, mis koosnevad tolmukübemetest. Jupiteri lähistele on saadetud mitu kosmoseraketti, esimene, Pioneer 10, lennutati välja 1972. aastal. 2.2. Saturn. Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Nimi tuleb roomlaste põllundusjumalalt Saturnuselt, teda nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Ka 4
Uraani ringide süsteem. Pilt: Erich Karkoschka/NASA, 1996, http://apod.nasa.gov/apod/ap960430.html kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 10. NEPTUUN Neptuun on Päikeselt kaheksas ja viimane planeet. Ennem Rahvusvahelise Astronoomia Liidu 2006. a. otsust peeti viimaseks planeediks Pluutot. Nüüd on Pluuto ümberkvalifitseeritud kääbusplaneediks. Neptuun koos Uraaniga kuuluvad jäähiidude klassi. Ennem 1990-ndaid peeti neid gaashiidudeks koos Jupiteriga ja Saturniga. Nende struktuuri erinevuste tõttu käsitletakse neid nüüd aga kui eraldi klasse. Neptuun avastati 1846. a. Avastuseni viis ebaregulaarsuste uurimine Uraani liikumises, mida põhjustas Neptuuni gravitatsiooniväli. Neptuuni läbimõõt on vaid 3 % võrra väiksem kui Uraani oma. Samas ta on 15 % massiivsem - seega Neptuuni tihedus on Uraani omast suurem. Neptuuni raadius on 3,8 korda Maa omast suurem ja ta on 17,1 korda massiivsem. Neptuunil on ulatuslik kergetest
Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Jupiteri ja Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas see kiirgab üle kahe korra rohkem energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt. -3- 1994
Mida mujal tehakse Saksamaal kirjutatakse tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv. Kolm kuningat ongi need kolm Idamaa tarka, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. Üldlevinud on arvamus, et tegemist oli mitte tähe, vaid hoopis komeediga. Kuid legende astronoomia ja astroloogiaga sobitades on jõutud näiteks seletuseni, et aeglaselt liikuva ning tugevasti helendava tähe mulje on võimalik, kui Jupiter kohtub Saturniga Kalade tähtkujus. Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned
Saturnil, nagu Jupiterilgi puudub tahke pind, samuti möllavad Saturnil suured tormid. Uraani avastas üsnagi juhuslikult 1781 aastal William Herschel, pidades seda alguses täheks – tollastes teleskoopides nähti teda valguspunktina nagu tähti, mitte kettana nagu teisi planeete. Tema näiv liikumine lubas teda siiski planeediks liigitada. Uraanil nähtavad detailid puuduvad – kaasaegsetes teleskoopides näeb teda helesinise kettana. Põhikoostiselt sarnane Jupiteri ja Saturniga – vesinik ja heelium, aga ka atsetüleeni ja metaani, viimasest tuleneb ka planeedi sinine värvus. Uraan pöörleb suhteliselt kiiresti, tehes täispöörde 16 tunniga. Uraani pöörlemistelg paikneb tiirlemistasandi suhtes väga väikese nurga all – ta nagu veereks mööda orbiiti. Tänu pöörlemistelje orientatsioonile on Uraanil sarnaselt Maa poolustele polaarpäev ja polaaröö, mille kummagi kestvus on 42 Maa-aastat.Ka Uraanil on rõngaste süsteem,
aspektide läbi. Seega astroloogidena me ei looda leida kaardil puhast Saturni, vaid muudetud Saturni, mis on näiteks Skorpionis, 10 majas, kvadraadis Pluutoga... Seega puhas Saturn tähendab struktuuri ja vormi, aga iga inimene tunnetab seda struktuuri oma elus erinevalt. Järelikult kui horoskoop võtab vastu Saturni transiidi, kerkib esile küsimus: Kas Saturni transiidi mõju on inimese oma Saturni versioon, mida mõjutab maja, märk ja aspektid, või on tegemist universaalse Saturniga, millel ei ole individuaalse kaardi maiku? Kui tegemist on universaalse Saturniga, siis kogu keelte tõmbamine, et inimese jaoks häälestatust luua, kukub kokku ja isiklik kasv, läbi töö ja sisemistest üles- ja allamäge minekutest teadlikuks saamine muutub tähtsusetuks. Sest üksikisik ei suuda muuta sümboli universaalset tähendust. Kui aga küsimusele vastuseks on isiklik Saturn, siis tuleb seda arvestada transiidi tulemuse ennustamisel
annaabi.ee 
