Nägemine paneb meil meeltetajude seast kõige enam tunnetama ja ilmutab kõige rohkem erinevusi. 4. Kogemus on üksiku, kunst aga üldise teadmine. Kogemuse valdajad teavad mis on, kuid ei tea miks. Kunsti valdajad aga teavad miks ja põhjust. See, kes omab teooreetilist teadmist ja tunnetab üldist, kuid selles sisalduvat üksikut ei tea, ei saa terveks teha ühtegi inimest, sest igasugune tegevus ja toime kuulub kogemuse ehk üksiku juurde. Arst ei ravi inimest, kui just mitte sattumuslikult, vaid üksikisikut, kellele inimene-olemine on sattumuslik. Kogemus ongi loonud kunsti, kogenematus aga juhuse, seega võibki öelda,et arst ravib inimese terveks sattumuslikult.
ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA,
keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne „mõni” tähendab harilikult „paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik”. Loogikas kasutatav „mõni” võiks argikeeles kõlada „vähemalt üks kuni lausa kõik”. Loogikas sisaldab väljend „mõni X” endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne. Seega „mõned” võib sattumuslikult haarata kõiki, kuid „kõik” saab haarata ainult kõiki Lisaks väljendile ,,Kõik S ei ole P" esineb kõnekeeles veel ,,Mitte kõik S ei ole P". Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja „ Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid
NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne ,,mõni" tähendab harilikult ,,paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik". Loogikas kasutatav ,,mõni" võiks argikeeles kõlada ,,vähemalt üks kuni lausa kõik". Loogikas sisaldab väljend ,,mõni X" endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne. Seega ,,mõned" võib sattumuslikult haarata kõiki, kuid ,,kõik" saab haarata ainult kõiki Lisaks väljendile ,,Kõik S ei ole P" esineb kõnekeeles veel ,,Mitte kõik S ei ole P". Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja ,, Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid
SUBJEKTI b)TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused.ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS TÕE ja TEADMISE avaldumiseksVÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISIVÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu
annaabi.ee 
