· Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike- Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis. Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks. Ateena lauluvõistlustel. Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul. Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn. Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos. Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt. Alustas kiiresti haudehitise ehitamist. Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik. Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur
· Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
Sellele põhikahtlusele lisandusid teised. Esra I, kus tuuakse ära Kyrose luba tagasi pöörduda ning ehitada üles tempel on kronistlik teade. Edikt vormilt ja sisul erineb tunduvalt aramikeelsest tekstist Esr 6. Esr 6. järgi on juttu ainult templi uuesti ehitamisest ja templiriistade tagastamises, aga mitte loast tagasipöörduda. Kuid seegi versioon ei saa olla autentne. Tagasipöördunutel ei olnud koopiat templi ehitusloast ja see oli olnud täiesti tundmatu satraapkonna kantseleile, nii et alles kuningliku arhiivi põhjalik sõelumine toob selgust asjasse (Esr 5,3 jj). Kõik see näeb välja konstruktsioonina, mis tahab sündmuste tõelist käiku kohandada kronistliku konseptsiooniga. Ajad olid segased ning tegelikuses oli vähetõenäoline et antaks luba eksulantide massiliseks tagasipöördumiseks ja sellega seotud muudatused omandisuhtes. Kuid fiktiivses Kyrose ediktis võib olla ajalooline Pärsia kuninga luba taastada Jerusalemma tempel
annaabi.ee 
