rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike- Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks. Ateena lauluvõistlustel. Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul. Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn. Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos. Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt. Alustas kiiresti haudehitise ehitamist. Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik. Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud. Näitekunsti sünnikoht on Ateena
saj Kyros II Suur: 6.saj Pärsia impeeriumi rajaja. Võitis Meediat, vallutas Lüüdia ja Kreeka linnad Anatoolia rannikul. Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20- ks satraabiks, lõi uue keskusena Persepolise, kuhu ehitas uhke lossi. Ehitas kanali Punase mere ja Niiluse vahele. 490.a eKr Maratoni lahing: sai Ateenalt lüüa. Xerxes: 5.saj 480.a eKr Salamsie merelhaing: Areena lähedal saadi lüüa, misjärel Pärsia tõrjuti ka välja Lääne-Anatoolia rannikult. Pärsia impeerium langes 330.a eKr Aleksander suure Persepolise kuningalossi hävitamisega. Zarathustra 12-6.saj: usu-uuendaja, pani aluse mazdaismile, pühakiri ,,Avesta" hümnid, jumalateenistus jne
rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
annaabi.ee 
