Ameeriklased kordasid seda viie kuu pärast, ja umbes samal ajal möödusid nad püüdmatult NSV Liidust. 1969. aasta 17. juulil läks teele USA "Apollo 11", mille kolmeliikmelisest meeskonnast astus 20. juulil esimese inimesena teise taevakeha pinnale Neil Armstrong. Kosmosetehnika ei jäänud üksnes taevasse. Üks, mida miljonid inimesed varsti oma silmaga nägid, oli televisiooni ja raketitehnika sümbioosi, satelliittelevisiooni sünd. 10. oktoobril 1964 elasid miljonid ameeriklased kaasa Tokyo olümpiamängude avamisele ning 1969 võis miljard inimest jälgida, kuidas USA astronaudid Kuul ringi liikusid. Kuuekümnendad olid ka laseri sünniaastad. Esimene laser ehitati 1960 Ameerika Ühendriikides. Arstiteaduse vallas oli tähtsündmus südame siirdamine. Esimene katse tehti 1967, patsient suri 18 päeva pärast. Kuid järk-järgult hakkas patsientide eluiga pikenema. 1960
Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 kilogrammi. 220 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks
Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 kilogrammi. 220 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi
vahelduvvooluga kaasneva elektromagnetvälja energiat (ehk kõnekeeles lihtsalt elektrienergiat) üle juhtmete abil. Raadiolained ( , ) kaasnevad vahelduvvooluga, mida me uurime lähemalt Energia kursuses. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Ajaloolise tava kohaselt jagatakse raadiolainete piirkonda omakorda millimeeter- ja sentimeeterlainealaks lainepikkustega vastavalt 1...10 mm ja 1...10 cm (satelliittelevisiooni ning radarite tööpiirkond), televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks (lainepikkustega 1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m). Optiline kiirgus ( , ) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist
poeet - luuletaja saks - härra, isand pokaal - jalaga (joogi)nõu salong - võõrastetuba; auto siseruum sangviinik - elav, kergesti innustuv inimtüüp tenor - kõrge meeshääl satelliidikanal - Maa tehiskaaslase vahendusel termin - oskussõna salto - akrobaatiline hüpe terrass - lahtine platvorm ehitise juures satelliitantenn - antenn satelliittelevisiooni terror - vägivald; vägivalla- või saadete vastuvõtuks hirmuvalitsus savann - puisrohtla traagiline - kurblooline, kannatusrikas, seif - raudkapp vapustav sensatsiooniline -kõmuline traditsioon - pärimus, edasi antavad kombed siiras - aus trendikas - moekas
ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. Siiski kuulub Indiale vaid väike osa maailma turismiturgu (0,3% maailma turiste ja 1% turismitulu) ja ta soovib seda tuluallikat laiendada, et 1990. aastate lõpus võtta vastu 2,5 millionit külastajat. Peamised lähtemaad 13. Meedia Ajakirjanduses on mõningane tsensuur. Läänemaailma TV seebioopereid ja filme peetakse üldiselt ebasobivaks. Indias kasvab satelliittelevisiooni populaarsus. TV-saatjaid on mitmesuguseid: BBC World Service, CNN, hindikeelne Zee-TV ja MTV ning üks riiklik telekanal. Hinnanguliselt üle 7 millioni majapidamise saab vaadata satelliittelevisiooni. Seetõttu on kannatanud tavaline riiklik televisioon. Kriitikud kardavad lääne ägedat pealetungi India väärtushinnanguile. Uusimaid ajalehti on Asian Age, mida samal ajal kirjastatakse satelliidi abil Londonis ning mis väidab, et on India esimene tõeliselt rahvusvaheline ajaleht.
Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 6 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 kilogrammi. 220 – 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks
ka Ida-Euroopa riikide jaoks üks raskemaid probleeme demokraatia ülesehitamisel. Kui poliitilisi reforme võib teostada paari kuuga ja majanduse korda seada aastakümnega, siis demokraatlike väärtusorientatsioonide ja käitumistavade kujunemine võtab märksa rohkem aega. Poliitiline kultuur võib oluliselt teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida. Ülemaailmse arvutivõrgu ja satelliittelevisiooni tulek on erinevaid kultuuritüüpe ühtlustanud ja seganud. Teisalt toob ülemaailmsetes infovõrkudes surfamine kaasa poliitilise kultuuri killunemise. Ühised rahvuslikud väärtused ei ole enam samatähtsad inimeste suhtumiste ja käitumise vormijad kui aastakümneid tagasi. Lisaks infotehnoloogilisele arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Maailma ajalugu teab mitmeid juhtumeid, kus teisest
annaabi.ee 
