linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine peamiselt keskuslinna arvel, valdavaks elukohamuutuse põhjustajaks on keskkondlikud kaalutlused. Kontraurbanisatsiooni etapp rahvaarvu vähenemine ei toimu ainult keskuslinnas vaid linnastutes tervikuna, samal ajal kui rahvaarv kasvab linnastu mõjupiirkonnast
tänasele 105397 ruutkilomeetrile. Pariisi tegelik demograafiline suurus või linnaala(unite urbaine) ulatub väljapoole linnapiire, suurendades linna kasvu idast ja kagust Seine'i ja Marne'i jõe ääres ning loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali. Väljaspool peaäärelinnu kukub rahvastikutihedus järsult: metsade ja põllumajandus segu on hajutatud suhteliselt laiali pillutut satelliitlinnade poolt, lõpetades Pariisi linnaala( aire urbaine), mis on omamoodi suurlinna ala ja katab üle 14518 ruutkilomeetri, mis on umbes 138 korda väiksem kui tegelik Pariis. Arhitektuur "Modernne" Pariis on kiire 19.sajandi linnaliku ümberkujunduse tulemus. Sajandeid oli see olnud kitsaste tänavate labürint ja puidust majadega, aga 1852 aasta alguses tasandas parun Haussmanni kiire urbanisatsioon terveid kvartaleid, et teha teed laiematele avenüüdele neoklassikaliste kivimajadega
keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. 80% Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku. Seda linnapiirkonda ületab elanike arvukuselt ületab vaid Tokio. Inimesed Läbi oma ajaloo on brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid. Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna. Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed
midagi. Aga kui need kolme maja kolm aknatüüpi kuuluvad ühe maja juurde, siis tajutakse seda akende rassieraldusreziimi rikkumisena. Miks? Igal üksikul aknal on ju omaette õigus elule. Valitseva reeglistiku järgi on aga lugu selline: kui aknarasse segatakse, siis eksitakse akna-apartheidi vastu. Aknarasside apartheid peab lõppema. Sest ühesuguste akende pidev korrutamine kõrvuti ja kohakuti nagu rastersüsteemis on koonduslaagrite tunnus. Uutes satelliitlinnade hoonetes ja uutes haldushoonetes, pankades, haiglates ja koolides on akende nivelleerimine talumatu. Indiviid, isikupärane inimene kaitseb ennast selle võrdsustada tahtva diktatuuri vastu passiivselt ja aktiivselt vastavalt oma konstitutsioonile: alkoholiga ja narkomaaniaga, linnast põgenemisega, koristushaigusega, telerisõltuvusega, seletamatute kehavaevustega, allergiatega, depressioonidega enesetapuni välja või hoopis agressiivsusega, vandalismiga ja kuritegevusega.