sama värvi luitunud sulgedega, nahk kattus halli maiku kildkoeliste soomustega, selgroo lülid haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust
9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3
piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada. Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub
piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada. Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub
Küüne külgmised osad ulatuvad samuti nahakurdudesse, mis moodustavad küünemõika. Kogu küüs paikneb küünealumikul, mis koosneb sidekoest ja kasvu- e. tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi. Pikkade karvade hulka kuuluvad juuksed, habeme- ja vurrukarvad, kaenlaaugu, suguelundite ja häbemekingu piirkonna karvad.
annaabi.ee 
