voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik, 3) vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni mitte- esilekutsuva voolu tugevus. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustub peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub järgmisest teguritest: 1) naha seisukord (kuiv, märg, puhas jne.), 2) voolujuhiga kokkupuutumise tihedus, 3) kokkupuute pindala, 4) keha läbiva voolu tugevus,
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: · Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); · Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; · Kokkupuute pindala; · Keha läbiva voolu tugevus; · Rakendatud pinge; · Voolu toime kestus.
häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; Kokkupuute pindala; Keha läbiva voolu tugevus; Rakendatud pinge; Voolu toime kestus.
ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus, mis sõltub ajast järgmise tabeli kohaselt: Voolu tugevus mA 250 100 75 65 6 1 Toime aeg s 0,2 0,5 0,7 1 30 Üle 30 Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht, mille aktiivtakistus Rh on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga (C). Sellise kontakti skeem: Takistust mõjutavad tegurid: naha seisukord;
3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. A: [6] 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Radiaatorile ei tohi riideid kuivama panna. Oodata vannitoa niiskuse alanemist enne fööni kasutamist. A: http://www.e- ope
[1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on RH elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus R H on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga.
annaabi.ee 
