surnud sealt sillapealt jõkke, mälestuseks mädanema. Kõndis üle silla,teise kalda peale, kuhu Sarvik oli teinud tõkkeid, valmistanud paksu seina. Kalevipoeg tagus vastu põrguväravaid, ja lõi need puruks ning astus ukse ette. Lõi ukse ka maha. Eestoas istus eidekene, nagu leinapõlves Linda. Istus voki taga, ketras kiiresti, kuldlinu, hõbevillu. Tema kõrval oli kauss, eluveega,millest Kalev rüüpas, mille peale salakambri seinad purunesid ja maapõhja vajusid. Sarviktaadi eidekene nägi kuldkellakest Kalevipoja sõrmes ja palus,et Kalev selle talle kingiks, et ta saaks panna selle kassi kaela hiirte hirmutamiseks. Kalevipoeg sai kohe aru,et see eit tahab teda üle kavaldada ja küsis pere taadi järele. Põhjuseks toob,et neil on vaja meeste juttu rääkida. Eit ütles ,et meest pole kodus,et ta tuleb homme õhtul või ülehomme hommikul, ja eit ütles, et ta talla niikaua seltsiks oleks, et ta teeks talle niikaua pidu ja keedaks talle süüa
Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üleOlevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe
piiga õpetas Kalevipojale joogiga saab tugevaks. ja läks sisse.Seinapeal oli Sarviku varandus. Seal oli Sarviku varandus:küüntest kübar, pajuvits ja Sarviku mõõk. Ära mõõka võta võta kübar ja pajuvits. Siis tulid tuppa teised piigad ja tegid lõbusat lusti pidu. IX Võitlus sarviktaadiga. Tagaajajad. Piigade saatus Teisel päeval läksid Kalevipoeg ja piigad jalutama. Nad vaatasid ruume mis koopas olid. Pärast jalutamist tahtis Kalevipoeg piigad sarviktaadi käest päästa. Ta läks Sarvik-Taadi võitlema. Üks piigadest vahetas tugevuse ja nõrgenduse joogid ära nii et Sarvik-Taat jõi nõrgenduse jooki. Siis nad hakkasid võitlema. Kalevipoeg tegi end võlukübaraga võimuga suureks. Kui ta Sarvik-Taadile ära pähe siis Sarvik-Taat haihtus ära. Kalevipoeg võlus ennast ja piigasid võlukübaraga oma laudade juurde. Kalevipoeg võttis lauad selga ja pani piigad koorma peale istuma. Kui ta koju jõudis siis ootas teda hea ehitaja Olevipoeg
Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki
Kübar suudab soove täita. Kalevipoeg sai kübara abiga neitside suuruseks ja pidas nendega koos lustipidu. Kalevipoeg lubab piigad põrgust päästa ja neile head kosilased leida. Ise ta ei ole veel küps naisevõtuks. 14. LUGU ALLMAAILMA VAATLUS. ESIMENE VÕITLUS SARVIK-TAADIGA. LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba. Vasest tuba oli orjapiigade töötuba. Hõbedast tuba oli sarviktaadi igapäevane eluase. Kullast tuba oli taadi pidupaik. Siidist tuba oli neidude ehtetuba. Sametine tuba oli neitsikeste kamber. Poordist tubagi oli neidudele. Siis nähti seitset aita. Aidad olid igaüks eri ehitusmaterjalist ja kõik vilja või toitu täis. Laudad olid ehitatud luudest ja kontidest. Neid Kalevipoeg näha ei tahtnud. Kalevipoeg uurib, kust see sarvik pärineb, piigad
Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe