..1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane)
Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5. Mis näitajad ja kuidas mõjutavad kivistunud betooni tugevust? Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis
9 TTK Betooni paigaldus Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatotite võnkesagedus 2000...6000 võnket minutis ja amplituud 01...1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: · pindvibraator kujutab endast vibeerivad plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, kasutatakse õhemate kihtide korral; · sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda
b)termilist töötlemist atmosfääri rõhul c) autoklaavimist LIIV Kõige parem krobeliste teradega mäeliiv Liiva mahumass on 1500..1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30..40% Teralist kooostist kontrollitakse sõelumisega KILLUSTIK Peamine jämetäitematerjal Eestis lubjakivikillustik, harvem graniit ja dolomiit Max jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2 VESI Peab olema joogiveekõlbulik Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2% Plastus Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest Katsetakase Abramsi koonusega
tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Kruusaterade max jämeduse ja külmakindluse kohta kehtivad samad nõuded, mis killustiku puhulgi. Kruusa tühilikkus ei tohi olla üle 45%. Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%
Killustiku tootmise jäägiks on tehisliiv. Mõnikord kasutatakse betooni 106 valmistamisel ka tehisliiva. Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni. Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku. Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku. Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende külge kinni halvemini. Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi. Betooni vesi peab olema puhas. See peab vastama samadele nõuetele kui joogivesi.
kerkivad pinnale. Autosegisti käsutamisel need probleemid jäävad ara, sest segamine võib toimuda sõidu ajal. Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valamistoobri ja kraana abil. Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kõhe ühendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatorite võnkesagedus on 2000.. .6000 võnget minutis ja amplituud 0,1... 1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: pindvibraator kujutab endast vibreerivat plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, käsutatakse õhemate kihtide korral; Q sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda
annaabi.ee 
