Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
regressiivne lähiassimilatsioon. e. tn > nn nud-partitsiibis: *arvatnut > *arvannut > arvanud – täielik regressiivne lähiassimilatsioon. f. Esimese silbi vokaal mõjutab teise silbi vokaali: *maahen > *maahan >> maha, *suuhen > *suuhun >> suhu; *soohen > *soohon >> sohu, *päähen > *päähän >> pähe; lähen > lähän – täielik progressiivne kaugassimilatsioon. g. Ka vokaalharmoonia üldiselt: *metsä (järgsilbi vokaal sarnastub esisilbi vokaaliga) – osaline (või täielik) progressiivne kaugassimilatsioon. h. õ teke: *velka >> *võlka (esisilbi vokaal muutub häälduselt lähedasemaks järgsilbi vokaaliga) – osaline regressiivne kaugassimilatsioon. i. v, j-i, n-i vokaliseerumine silbi lõpul vokaali järel: *pojka > *poika, *levtä- > *leütä- > *löütä- >> leida-, *janša >>[š > h; n > u] *jauha- > jahva- – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. j
Toonjõe kaudu pääses hing sellest maailmast teispoolsusse ja vastupidi. Tema teooria kohaselt on iga jõgi nii või teisiti ühendus Toonjõega. Hinged liikunud öösiti, mistõttu õhtune ja öine üleminek oli elavate jaoks riskantne (Heintalu 2006b: 247). Raske öelda, kas uskumus Toonelast on säilinud tänini, kuid ühes autori poolt leitud epitaafis mainitakse seda küll: "Nii vallutav võimas oli Toonela kutse, et sa sellest vabaks ei saanud". Heintalu Manala ja Toonela ilm sarnastub slaavlaste uskumusega müütilisest maa-alusest või meretagusest riigist Iiriast64 ( 2005: 191). Tavaliselt on hauakivide graveeringutel (Lisa III: pilt 25) selgelt näha, et linnud lendavad üle mere, jõe või teise veekogu. Lindude sihtpunktiks on kas päike, koit või horisont ning käesolev veekogu on omalaadne tee või marsruut sinna. Epitaafides seostatakse jõge samuti ajaga ja elu teekonnaga: ,,Ajajõgi voolab, lõpeb leinatee, sinu hingesoojus kaua meeles veel", ,,Liig vara
annaabi.ee 
