riputati. Eriti kauniks peeti kaelarahasid, millel oli azuurne, ratta kodaraid meenutav serv. Kodaratega raha on naiste liuehe, mille tuumiku moodustas raha, mida suurendas hõbeplekist väljalõigatud kodaraid meenutav azuurne äär, mis omakorda ümbritseti võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlemad vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Kodaratega rahasid valmistati ka nii, et kodarad lõigati hõbeplekist välja koos ümarguse keskosaga, mis sarnastati rahaga- plaadi ühele küljele uuristati hariliku inimese profiil, teisele aga mõnikord vapp, rist või nimetähed. Kõrvuti suurte kannaga rahadega kandsid vaesemad naised kuni 18. sajandi lõpuni kergeid rahakeesid, mida Setu naised tänapäevalgi kannavad. Rahakee oli väikestest hõberahadest koostatud kaelakee. Ka suuri kannaga rahasid kanti tihti mitmekaupa ühes kees, kusjuures jõukamatel oli rahadega keesid rinnal mitmes reas. Nii kanti neid 19
riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima.Katariina II üritas kehtestada uut seadustiku,kuid see ei õnnestunud tal. Ta arvas,et Baltikumis peaksid olema Vene riigi seadused. *Asehalduskorra kehtestamine - 1783.aastal kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus,tuntud kui asehaldukorraldus.Uute maakondade pärast muutus administratiivne jaotus. Kõik maakonnad sai linnaõigused ning Eestis oli nüüd 12linna.Balti provintside poliitiline korraldus sarnastati Venemaaga.Muudeti maksukorraldust,Eesti-&Liivimaal kehtestati pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi. *Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid
Platoni ja Aristotelese teooria). Välisvaenlaste vastu peetavaid sõdu nimetasid roomlased õiglasteks (bella justa). Orjade ja rõhutute võitlust rõhujate vastu (Spartacuse ülestõus jmt., mis olid inimkonna ajaloo esimesed vabaduse eest peetavad sõjad) nimetasid roomlased ebaõiglasteks sõdadeks (bella injusta). Antiikaja kreeklastel oli sõda ja võitlust kehastav jumal Ares, roomlastel Mars; suurtest erinevustesthoolimata hiljem neid sarnastati. Ka paljusid muid jumalaid, näiteks Zeusi, Athenat, semiidi linnade jumalaid ning Rooma sõjaväes austatud Vanade Idamaade jumalaid Jupiter Dolichenust ja Mithrat, seostati sõjaga. Kreeklastel ja roomlastel tähendas sõda kogu sõjaväe korraldust. Antiikaja sõjakirjanikud eristasid sõjas sõja ettevalmistamist (kaitsevajadusteks kindlustuste ehitamine, sõjariistade hankimine, sõdurite värbamine, raha
foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele. Jumalad sarnastati kreeklaste omadega. Kui sõjaretke käigus Kreekast hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenes Kreeka mõju religioonile ja kultuurile veelgi. Siiski hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele sugugi alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu