ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid, Niiluse ülemjooksu alad ja paljud teised alad, mis varasemalt koostatud kaartidelt puudusid. Ptolemaiose kaart ulatus 13 200 kilomeetrit läänest itta ning Sarmaatia ookeanist kuni Tseilonini, mis on 7330 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse. Ptolemaiost peetakse geograafiliste koordinaatide, pikkus- ja laiusmõõtude, põhja orienteeritud kaardisüsteemi ja kaartide leppemärkide loojaks. Enamiku keskaja teadlaste silmis oli Ptolemaios geograafia ala suurimaks autoriteediks. Tema ,,Geograafia käsiraamatu" populaarsust iseloomustab kasvõi seegi fakt, et kuni kaheksateistkümnenda sajandini ilmus sellest ligi 50 trükki.
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest
See on maailma suurim järv. Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazavin. Kaspia valgla suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.Kaspiasse suubuv suurim jõgi on Volga. Järve vesi on soolane. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Sarmaatia meri, mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks. Kaspia mere sügavaim koht on 1025 meetrit. Sügavuselt on ta kolmandal kohal. Suurim on Baikali järv ja teisel kohal on Tanganijkale. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit. Kaspia meri on suur kalamarja püügikoht. Merepõhja all on nafta- ja maagaasivarud. Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul keedusoola, lubjakivi, liiva ja savi
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab.
Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi. 4 Trollide mets Norras Norras eristatakse nelja regiooni: 1. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad 2. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad 3. Sarmaatia segametsad 4. Skandinaavia ja Vene taiga Igaüks neist esindab Norrale omapärast floorat ja faunat. Maakasutus asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 5 Norra metsakorraldus Üldinfo
Burgasi laht. [4] Suurim poolsaar Krimmi poolsaar ulatub põhja poolt sügavale Musta mere sisse. Saari on vähe, tähtsaim on Zmiinõi. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järski. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. [4] Geoloogia Must meri on geoloogiliselt noor moodustis, mis on jäänuk suurest Sarmaatia merest. Kui Väike-Aasia kerkimise tõttu Kaspia mere bassein Vahemerest eraldus, siis Must meri isoleerus järk-järgult. [4] Suur hulk orgaanilist ainet jõuab merepõhja ning kuhjub setetesse kuni 20-protsendilises kontsebtratsioonis. Selliseid setteid nimetatakse sapropeeliks. Mere edelaosas on naftamaardlad. [4] Kliima Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad
annaabi.ee 
