Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal. Ajaloolistele episoodidele pühendatud lüroeepilised laulud levisid rahva hulgas. Üksiklaulude kujunemine pikemateks poeemideks toimub umbes 10. sajandist, mil feodalism hakkas Hispaanias kujunema. Laulude ettekandajteks olid laulukid Huglarid- samasugused rändlaulikud nagu Prantsusmaal zonglöörid. Vormilt meentutavd Hispaania sangarilaulud Prantsusmaa omi. Koosnevad eri pikkiusega stroofidest, värsi silpide arv on väga kõikuv, kaheksast kuni 16 silbini
musterrühmade esinemised teatrites ja staadionidel. Põhjapanevad olid võimlejate massiesinemised Tallinna staadionil 1. ja 2. Eesti Mängude raames 1934. ja 1939 aastal. Nii nais-kui ka meesvõimlejate kavad loodi Idla juhtimisel Tallinna Võimlemise Instituudis. Võimlemiskavadega näidati rahvale igakülgselt läbimõeldud, teaduslikule alusele rajatud harjutuste kogumit-kehakooli. Harjutused olid kaunite üleminekutega sarjadeks koondatud ja moodustasid proua Leida Idla kogeniaalse saatemuusikaga võluva terviku ning pakkusid seega haarava elamuse. Idla massiesinemised ei taotle üksnes vaatemängulisust, mida saavutatakse erinevate trikkide,näiteks mitmevärviliste ümberpööravate seelikute ja muu butafooriaga, nagu meil staadionidel vahel näha võib, vaid esinemised on eeskätt suunatud võimalejaile endile- nende keha arendamisele ja võimlemise propageerimisele. Selles avaldub Idla eripära
puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva. Kui lahendiks on `laev', on tekstis tihti rauda või tõrva või takku. Kui lahendiks on `saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka. Mõistatustel nagu keerdküsimustelgi on kalduvus koonduda ridadeks või sarjadeks. Taoline rida võib loetleda näiteks: 1) mõne asja või looma koostisosi: Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug loetleb voki 5 komponente, Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana kehaosi, Nui ees, väät taga, hiirekeller keskel aga kassi omi;
Võib öelda, et see stiil seeditakse kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget. Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv, Visnapuu, Talvik jm). Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat rolli. Talle on iseloomulik ka religioossne ilming. Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad). Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel
annaabi.ee 
