rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja haavaliikidele. Kitsad säsikiired on jalakal, vahtral ja pärnal. Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ning need on iseloomulikud nt tammele ja pöögile. Väärlaiade säsikiirtega (kitsad säsikiired on koondunud kimpudesse) puit on iseloomulik lepale, sarapuule ja valgepöögile. Peale esisäsikiirte leidub puittaimede teispuidus teissäsikiiri, mis ei alga mitte säsist, vaid mõne aastarõnga seest. Ka need osalevad orgaanilise aine säilitamises ja transpordil. 3.1.3. Puittaimede lehed Taimedele on leht olulise tähtsusega, moodustades assimilatsiooniaparaadi ja täites transpiratsioonifunktsiooni. Lehtede erineva nurga all kinnitumised võrsele ja mõnel liigil erineva pikkusega leherootsud annavad võimaluse maksimaalselt ära kasutada taimele
Säsikiired on olemas kõikidel puuliikidel. On olulised liikide eristamisel. Jagunevad: väga kitsad- nähtavad ainult radiaal lõikes, nähtavad luubiga (iseloomulik okaspuudele, lehtpuudest aga nt kask, haab); kitsad- nähtavad rist- ja radiaallõikel, luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile. Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga
Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Hariliku s. on maltspuiduline, puit on hajulisooneline, punakasvalge, pehme ja elastne, erikaal 0,6 gr/cm³. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. Sarapuule on omistatud kõiksugust väge ja peetud seda maagiliseks puuks. Laialt on tuntud sarapuu piksevastane võlujõud, samuti peletab sarapuuvits eemale mürkmadusid. Rahvameditsiinis on sarapuud kasutatud vähe lehtede hautis aitab veenilaiendite ravil, isasurbade leotis puhastab nahka jne. Omaette huvitav on peatükk sarapuu kasutamisest viljapuuna, milline omab väga suurt tähtsust läbi aegade. Siinkohal tuleb vaid mainida, et töönduslikult kasutatakse lisaks hariliku s
Säsikiirte asend ja suurus on mitmetel puuliikidel oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad vaid luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ja kasele ning haavale. Kitsaste säsikiirtega (nähtavad luubiga , või palja silmaga) on lehtpuudest jalakas, vaher ja pärn. Laiad säsikiired on nähtavad palja silmaga ja need on iseloomulikud näiteks tammele ja pöögile. Väärlaiade säsikiirtega (kitsad säsikiired on koondunud kimpudesse) puit on iseloomulik leppadele, sarapuule ja valgepöögile. Peale esisäsikiirte leidub puittaimede teispuidus säsikiiri, millised ei alga mitte säsist vaid algavad aastarõnga seest. Neid nimetatakse teissäsikiirteks. Ka nemad talitlevad orgaaniliste ainete säilitajana ja transportijana tüve keskosast perifeeses suunas ja vastupidi. Puittaimede puhul huvitab meid eeskätt varre (tüve) teiskasv. Taimevarre teiskasv seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on varre jämenemine juhtkimpude mahu suurenemisel
annaabi.ee 
