23. Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu. 24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27. "Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise"; 28. "Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg"; 29. "Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu"; 30. "Pill tuleb pika ilu peale"; 31. "Käbi ei kuku kännust kaugele" ja "Suur tükk ajab suu lõhki" 32. "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" 33. "Kes kannatab, see kaua elab". 34. "Häda ajab härja kaevu", 35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad"). 36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43
vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi. Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 1. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 2. Kes koera saba kergitab, kui koer ise. 3. Varane pühib nokka, hiline saputab Allvorm: Uusvanasõnad : Ilu on vaataja silmades Vanasõnamodifikatsioonid: vanasõnade ümbertegemine. Häda ajab härja raevu Vellerism: ütlused, mille üldvorm on „A“ ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~... C (“Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. vt eelmine küsimus.
vägi, sel võimus 10 F. Täisparallelistliku ülemastme ja indikatiivse põhitasandiga tekstid · Parallelismis mitmesugust vastanduvad lihtlaused: Küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse; Väsib andja, ei väsi vastavõtja; Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene; Noorel nugise silmad, vanal varese silmad; Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu; Tegijal tööd, magajal und · Parallelismis mitmesugust sünonüümsed lihtlaused: Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam; Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest; Mure teeb mustaks, häda halliks; Merel silmad, metsal kõrvad; Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast; Sädemest tuli, sõnast tüli; · Parallelismis ebamäärase sisusuhtega lihtlaused: Meest sõnast, härga sarvest; Õigus maamehel, õigus meremehel; Üks tahab ema, tõine tütart; Rikkal raha, vaesel latse
6. Varese hädaldus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7. Varese reis soojale maale. August Jakobson. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 8. Vareste jutt, Eesti rahvajutt. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 11 KULDNOKK KULDNOKKA teatakse kui kevadekuulutajat: kuldnokad väljas kevad käes. See on kena pilt, kuidas kuldnokk raagus puuoksal tiibu saputab ja laulab, nii et kõik kuulama jäävad. Tal- vel on kuldnokk soojematel maadel, kus talle süüa jätkub. Kõik rändlinnud lendavad talveks meilt ära ja tulevad kevadel tagasi pesa ehitama ja poegi kasvatama. Mõnel soojemal talvel jääb aga kuldnokk meile talvituma. Nimetustele rootsvarblane, rootslane ja rootsus on kaks seletust. Ühe uskumuse järgi käivad rootsi mehed kõik seltsis ning linnud samamoodi võta- vad ikka ,,Sirr sorr, sirr sorr"
annaabi.ee 
