Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
Ei põhjusta massilisi suremisi, põhjustab aga tundlikkust teistele haigustele, võib tappa üksikuid vähke, alandab turuväärtust. Väliselt nähtav kestal tekkivate pehmete, üles kummuvate pruunide laikudena, mis võivad muutuda aukudeks, mida ümbritseb oranz tsoon. Keedetud vähil on lapihaiguse kahjustus nähtav mustade laikudena. · Põhjustajaks võivad olla Ramularia astaci ja Fusarium perekonna seened. Vees esinevad hallitusseened (levinuim on Saprolegnia) · Esinevad vigastatud kohtades · Kahjustavad eeskätt vähi marja ja poegi. Esinevad ka teistel veeloomadel ja taimedel · Kaua kasvanduses elanud emavähkidel võib seen pesitseda laka lülide liigendites. Teda on siis raske tõrjuda ja ta ohustab marja. · Saprolegnia tõrje kasvandustes tõrjeks on vajalik efektiivne hügieen, vannitamised (formaliini ja malahhiitrohelise seguga), raskelt haiged emased hävitatakse. Psorospermium haeckeli
vikerforelli loode 160–175 kraadpäeva järel. Silmtäpp-mari on võrreldes varasemate staadiumidega välismõjudele vähem tundlik, sellist marja on võimalik loendada, surnud terade eemaldamiseks läbi sorteerimisautomaadi lasta ja müügiks transportida. HALLITUS Haiguste leviku vältimiseks töödeldakse marja joodi sisaldavate desinfitseerivate preparaatide – jodofooridega (kommertsnimed Actomar, Bufodine). Traditsiooniline vahend marja desinfitseeri miseks (eriti Saprolegnia vastu) on olnud malahhiitroheline (lahus vahekorras 1 : 100 000), mis on aga kantserogeense toimetõttu praegu Euroopa Liidus keelatud. KOORUMINE JA EELVASTSETE ARENG Koorumine toimub 300–370 kraadpäeva pärast viljastamist. Eelvastsete kõhu all on rebukott, eraldi uimede asemel on keha ümbritsev läbipaistev ja kiirteta uimekurd, suu ja lõualuud ei ole lõplikult välja kujunenud ja toidu haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu
annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. PILET 7 1)Saprolegnioos e dermatomükoos. Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul koerakke ja
saanud, kuid on ilmne, et oma osa mängivad nii lõhelaste toiduvalikus toimunud muudatused, mille taga võivad peidus olla nii üldisemad nihked ökosüsteemis kui ka mõningad keskkonnas leiduvad toksilised ühendid (DDT, heksakloraan jt).Eestis tekkisid esmakordselt probleemid M74ga 1996. aastal Narva jõest püütud lõhede järglastel. MÜKOOSID · Saprolegnioos e dermatomükoos . Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul koerakke ja seejärel toitub nendest. Arenemiseks vajab seen hapnikku
annaabi.ee 
