Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid
maksarakud produtseeritavad jääkaineid sappi ja vereringesse, seega maksarakud erinevad talitluse poolest Maks (3) Sinisoidide seintes on makrofaagisüsteem eemaldavad baktereid ja võõrkehi Sinusoidides on ka killer-rakud, mis hävitavad pahaloomulisi ja viirusi sisaldavaid rakke Detoksikatsioon ja toitainete säilimine toimub hepatotsüütides e. maksarakkudes Maksarakkude vahel on sapikapillaarid, kuhu koguneb maksarakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies
Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. 80) Sapipõis: asend: ühismaksajuha väljasopistus, asub maksa alumisel pinnal
kaitstud rindkere luustikuga. Kaal täiskasvanul umbes 1,5 kg. Maksa ülesanded: teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks, eritab sappi rasvade seedimiseks. Sapikapillaarid moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Need ühinevad sapijuhadeks. Sapp koguneb tilkudes mööda sapipõiejuha sapipõide (Gallbladder), mis tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum) Sapi koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid. Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas. Maks
annaabi.ee 
