Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER Sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest, tragöödiad olid tõsised ja ülevad, tragöödiad kasvatasid kodanikke, FILOSAAFIA Sapere aude- julge olla tark filoloogia- keelearmastus Filosoofid püüavad maailma seletada Sakratele ei meeldinud demokraatia, kui inimene teab mis on hea ja õige , siis ta ka käitub vooruslikult. Saksatese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista , mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Platon Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3
Haritlased, filosoofid, kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. Oluline oli panna inimene taas ise mõtlema, arendada tema sünnipäraseid oskusi. Empiiriline teadus rõhutas vajadust jõuda ise teadmisteni, mõelda kaugemale Piibli tõlgendamisest ja Aristotelese mõtete kordamisest. Kavalad prantslased d´Alembert ja Diderot ravisid rumalust entsüklopeediatega, mille
bello e ricco ristorante. Roberto e sua moglie aspettano al tavolo. La donna è molto piacevole e pulita. Lei ha circa 55 anni. Caroline ha pensato che lei è una ballerina classica oppure attrice di teatro perché con questa bellezza lei deve essere sul palco. La cena era perfetta e tranquilla. Caroline e Roberto parlano di moda e di lavoro. Certamente Caroline è d'accordo per il lavoro. Caroline deve sapere che la moglie di Roberto è una famosa attrice, si esibisce al Teatro Comunale di Bologna. Caroline per caso ascolta una conversazione al telefono della Signora Capuccii: "Senti, no, tu non capisci, questo è molto importante. Non scherzare, dove trovo un attore giovane e bravo? Non abbiamo tempo. Basta, sono a cena, discuteremo più tardi." "Mi dispiace molto, problemi di lavoro" dice timidamente la moglie. Caroline sorride.
defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena. Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni jõuda, aga kant ütles et selleni ei saagi jõuda. Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu.
mõõdetavaks kõik, mida veel ei saa mõõta. Looduse suur raamat on kirjutatud matemaatika keeles. Mida rohkem meil on teadmisi, seda rohkem kerkime uuele tasandile. Valgustusega kaasnes progressi idee. Progress teaddmiste vallas = progress ühiskonnas. Miks on juhtunud kuriteod minevikus? Sest inimesed ei teadnud? Inimesed asendasid ühe jumala teisega. Inimteadmine võib areneda lõputult. KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“ sapere aude – söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme selle välja tuua) 1700-1800 NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt. Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“ Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat.
255 tihnikus, nagu piigid lahingus. See oli tõepoolest kaunis korratu segu igasugustest filosoofiatest, igasugustest unistustest, igasugusest inimlikust tarkusest. Juhtus ka, et mõni neist pealiskirjadest siin-seal teistest üle säras nagu lipp piigimetsast. Enamasti oli see mõni lühike ladina- või kreekakeelne mõttetera, mida keskajal nii hästi formuleerida osati: «Unde? inde? -- Homo homini monstrum. -- Astra, castra, nomen, numen. -- Me'Ya PiP?iiov |xe'va zaxõv. --Sapere aude. -- Fiat ubi vutt.» ' jne. Vahel võis kohata ka mõnd täiesti mõttelagedat sõna, nagu: 'AvoryxocpaYia2, vist kibe vihje kloostri reziimi pihta; vahel ka mõnda lihtsat kirikliku kasvatuse õppelauset, mis väljendatud korralikus heksameetris: «Coelestem dominum, terrestrem, dicito domnum».3 Esines vahel sekka ka heebreakeelseid nõiasõnu, millest isegi kreeka keelt väga vähe oskav Jehan midagi aru ei saanud; kus iganes võimalik, sinna olid vahele kiilutud taevatähed,
annaabi.ee 
