Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, ning
tehakse järelvalvet, et firma kasutaks erinevaid suitsutõkkeid ja puhastussõelasid. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ka väiksematele asutustele, kus ei pruugi olla piisavalt meetmeid selleks, et happelisi ühendeid õhku ei satuks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.epa.gov/acidrain/effects/health.html 2. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_risk itegurid_vees_siilak.pdf 3. Santti R., Suominen J., Tenovuo R., Ahotupa M., Mäkelä S., Tenovuo O., Saava A. 1996, Muutuv keskkond ja tervis 4. E. Kaljurand, R. Mänikus ja J. Kivilo ,,Happesademed"
Ruumiõhu bioloogiline saaste (halitusseene eosed, õietolm jms) võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Liigne niiskus põhjustab pikaajalisi hingamisteede põletikke ja silmade ärritust. Õhuniisutid aga võivad põhjustada allergilist kopsupõletikku. Liigne soojus tekitab peavalu ja väsimust. Tervisekahjustused tingivad töölt puudumist ja suuri kulusid tervishoiusüsteemile. Kasutatud kirjandus Santti Risto jt "Muutuv keskkond ja tervis". Tallinna Tehnikaülikool, 1996. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1123476/PCB+voldik.pdf http://www.envir.ee/1123473 http://www.envir.ee/470014 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=IM- PRESS&reference=20071019STO11857&language=ET http://www.pikk.ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus/uldinfo/taimekaitse http://www.tervisekaitse.ee/documents/toit/Keemilised_riskitegurid_toidus.pdf http://www.ut
Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l; · klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l; · polütsükliliste aromaatsete süsivesinike korral: a) kokku 0,2 mg/l ning · trihalogeenmetaanide puhul: a) kloroform 200 mg/l. (Santti, et al., 1996) Standardis ,,Joogivesi" ära määratud ka joogivee mikrobioloogilise kvaliteeid nõuded. Need nõuded jagunevad kaheks: veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega ja veevärk kuni 100 inimese varustamiseks joogiveega. Veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega jaguneb omakorda kolmeks: 1) Veevõrku juhitav töödeldud veevärgivesi, kus termotolerantsete coli-laadsete bakterite ülemmääraks on 0 pesa/100 ml ja coli-laadestel bakteritel 0 pesa/100 ml,
annaabi.ee 
