võttis osa raskeist lahinguist Kasaritsa piirkonnas, kus vaenlane tagasi löödi. Tartu Koolipoiste Pataljoni formeerimisega koondusid sinna ka Võru õppursõdurid, moodustades Võru õppurite roodu. Sügisel, kui algas koolitöö, viidi rood tagasi Võrru, et võimaldada õpilastel jätkata õppetööd. 5 Vabadussõjas langenud Vabadussõja võidu eest jätsid oma elu kümned Tallinna koolipoisid. 1927. aasta 13. novembriks, mil nende mälestuseks avati Reaalkooli ees skulptor Ferdi Sannamehe loodud ,,Poiss", oli teada 22 langenud õppursõduri ja 5 õpetaja nimed. Teiste seas hukkus ka Anton Õunapuu. Vabadussõja rindel surnud Tallinna õpilaste tegelik arv on aga vähemalt 35. Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis1918
aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945– 1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina. Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927). Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "Reaali Poisi" (mis on minu jaoks suur üllatus) ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta
materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud.Ta jättis vormid kergelt üldiseks ning paigutas kuju rahulikku suletud kompositsiooni moodustavasse asendisse.Starkopfi loomingus oli tähtsal kohal akiplastika(Tants). Lihvitud graniidist dekooratiivset mõju taotlevad naiskaktid olid kesksed Voldemar Mellikul(1887-1949).Silueti ilu ja harmoonia,klassikalisem käsitlus. Detailselt modelleeritud vormiga realistlikku portreed esindavad Aleksander Elleri(1891- 1971) ja Fredi Sannamehe(1895-1963)tööd(Jaak Tõnissoni portree) . Juhan Raudsepa(1896-1984) varasemates töödes võib näha tugevaid ekspressiivseid taotlusi,mis hiljem taandusid lihtsa loodusläheduse ees.Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree. Pilet 6 2.Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940. Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks
Uus tahvel valmistati ARS-Monumentaalis ning avati kooli aulas 3. juunil 1990. aastal. Koolimaja kõrvale püstitati 1927. aastal üldine mälestussammas kõigile Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele. Õpetajatele ja õpilastele Avati 13.11.1927 Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestusmärk otsustati püstitada Reaalkooli ja Estonia teatri vahelisele platsile. Mitmete eesti tuntumate kujurite kavandite hulgast valis mälestussamba komisjon välja Ferdi Sannamehe töö, mis kujutas põlvili langenud meest, kelle käsi on õles tõstetud. Kuju modell oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harri Nurmet. Oma osa samba valmimisse andis ka tsaar Peeter I: valukojas läksid ümbersulatamisel käiku ka kunagi Vabaduse platsil paiknenud Peeter Suure monumendi kaks kätt ja üks saabas. Mälestusmärgi avamispäev, 13. november 1927, oli väga tormine nagu ka ''Poisi'' edasine saatus.
annaabi.ee 
