Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud, iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika 2. Pereatlas 2008, lk 96-99, lk 102-109 3. Illustreeritud laste entsüklopeedia 1995, lk 314-319
Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest. XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest. Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2..
Naiivselt lootsime, et saame jälle näha E esti lippu Pikal Hermannil ja saame võibolla isegi luua oma kaitseväe. Seda ei juhtunud. Algas okupatsiooniaeg, mis polnud kerge: toidust ja elutarvetest oli nappus, ja peale Tallinna pommitamist valitses paanika ning ulualuste puudus, kuid peaasi oli siiski see, et olime pääsenud punaterrorist. Minu mobilisatsioonikaaslaste saatus oli vastupidi ne punaterror viis neid Siberi sunnitöölaagritesse, kus paljud surid nälja, külma ja viletsate sanitaarolude tõttu. Nende ainukeseks päästerõngaks oli pääseda E esti laskurdiviisi, mille formeerimine algas 1942 . aastal. Kodumaal loodi omakaitse ja politsei ning piiripataljone. 1943. aastal, kui sai selgeks, et saks laste rünnak on takerdanud, hakkasid meie rahva juhid eesotsas endise peaministri Uluotsaga, taotlema rahvusväeosade loomist, lootuses, et kui suurvõimud on ära kurnatud, saame ise oma saatust määrata. Loodi Eesti Leegion, mis võitles
välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär. Kõnesolev seltskond uskus, et sotsiaalpoliitikat peavad ajama spetsialistid
annaabi.ee 
