5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määrusega kujade suhtes sätestatud nõudeid. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m (v.a septikul); 2) septiku kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada väljapoole reovee kogumisalasid; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Veehaarded on kas pinnaveehaarded või põhjaveehaarded. Veehaare peab olema kaitstud sanitaarkaitsealaga, kus kehivad teatud tegevused. Ehitus- ja maakasutuspiirangud. Veehaarde sanitaarkaitseala defineeritakse veeseaduse parag 28-s kui maa-ja veeala, kust võetakse vett, mille omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatuse kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50m raadiuses ümber puurkaevu või 50m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50m r-ses ümber
Ühisveevärgi veehaare peab: Tagama vee kaitse reostumise, risustamise (puurkaevud peavad olema kinni, et sinna ei saaks sodi loopida) ja liigvähenemise (vett saab võtta nii palju, et see ei too kaasa neg mõju nt jõgi ei kuivaks ära!) eest. Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutusaja jooksul Kaitsma veevärki prahi, jää, lobjaka, kalade, veetaimestiku, põhjamuda, õli ja naftaproduktide eest Olema piiratud sanitaarkaitsealaga Allikahaarded Hüdrogeoloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid (kahe kihi vahelt tõuseb vesi maapinnale). Tõusuallika puhul tehakse kaev vahetult allika peale. Sellesse kaevu toimub sissevool põhja kaudu. Langeallika puhul tehakse kaev langu peale ning kaevu sissevool toimub külje pealt. Allikahaardeid kasutatakse tõusu või langeallikate vee haaramiseks. Allikahaarete ülesandeks on: kaitsta vett välise reostuse eest ning soodustada vee kogumist. KOKKUVÕTTEKS!
detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. • Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
mitmesugune muu olmereostus. Reostunud pinnalähedaste põhjaveekihtide asemel võetakse kasutusele sügavamad kihid, nende iidne vesi pole inimestele aga alati tervislik. Oluline on piirata ja vähendada igasuguseid võimalikke reostusallikaid. Reostuse ennetamisel tehtud kulutused on väiksemad kui hilisemad kulutused põhjavee puhastamiseks. Põhjavee puhtuse säilitamiseks peavad maapinnalähedased veehaarded olema puhverdatud sanitaarkaitsealaga. Inimmõju lõppedes ja põhjavee kasutust piirates taastub selle kogus enamasti mõne aastaga, kuid vee kvaliteedi taastumine võib võtta väga pikka aega ja taastuva vee koostis võib jäädagi looduslikust erinevaks. Põhjaveekaitse eesmärk on säilitada põhjavee hea seisund nii koguseliselt kui ka omadustelt. Üldiselt on veetarve, sh ka põhjavee käsutamine Eestis viimasel ajal vähenenud. Veekasutuse maksustamine on selgesti mõjutanud ka inimeste igapäevast veetarbimist.
annaabi.ee 
