rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse laiarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) kuni 3000 mm, kuid suurim teadaolev laiarööpmelise raudtee rööpme laius on 9000 mm.
Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m. Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku. (viide 9) 13. Mullad Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses. Kuid nagu üldse peetakse kõrgete saakide saamist Eestis oluliselt kehvemaks kui Lääne-Euroopas. (viide 7)
29. Remont - kraavide süvendamine, otsadreenide sügavamale asetamine, lademe 30..40 cm paksuse kihi sügavfreesimine, kändude korjamine (lausjuurimine) ja rabapinna profileerimine. Neid töid tehakse harvemini ja vastavalt vajadusele olenevalt mahatöötamisest. Kompostturba puhul iga 3 a. tagant. Kui mahatöötamine alla 30 cm siis iga 2 aasta tagant, kui üle 30 cm siis igal aastal. kuivenduskraave süvendatakse üle aasta 0,4...0,5 m võrra (ka 4...5 a. tagant nagu Tootsis Sanglas). Tootmisväljakuid otstarbekas hooldada maist kuni novembrini. Vihmasadude ajal on võimalik valikuliselt juurida kände, neid välja vedada ja kuivenduskraave puhastada. Soovitatav on väljakuid remontida gruppide kaupa s.o. pind mida on võimalik remontida 2...4 päeva jooksul. Pikisuunas planeerimine, aunaaluste ja masinate pöördekohtade koorimine, kraavimullavallide laialiajamine. Kasutatakse suures osas samu masinaid, mis väljakute ettevalmistamisel. 30
annaabi.ee 
