SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja
Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Loss ehitati mõisa viimase omaniku F. von Bergi ajal. (5) Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. (1) 1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele. (2) 1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile . Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin, kelle tütre Katariina abielu
). (Kaaramaa, Lembit ja Kübar, Harri 1980 "Põllumajanduslik Sangaste") Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud VanaLiivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof Lauküla läheduses, Halechof Aaldu talu ning Buchholtzhof Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a
aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a
Rõn tsille `sile`). Nagu eespool mainitud, kuuluvad tartu lõunarühma Rõngu, Otepää ja Sangaste murrak. Rõngu on õigupoolest siirdemurrakuks lääne- ja lõunarühma 5 vahel. Põhjapoolsesse Rõngu ulatuvad läänerühma keerukad kvantiteedi- ja kvaliteedisuhted, keelepruuk sarnaneb mitmeti Rannus, Puhjas ja Nõos kõneldavaga. Seevastu Rõngu lõunaosal on ühiseid jooni Otepää ja Sangastega, eriti morfoloogias. Otepääd on nimetatud küll keskseks, küll kõige tüüpilisemaks tartu murrakuks. Kumbki epiteet pole päris täpne. Minevikus, kui päevakorras olid lõunaeestilise kirjakeele probleemid, oli Otepää tõepoolest keskne lõuna-eesti murrak ja oleks hästi sobinud rahuldama ka tartumaalaste kui konservatiivsete võrukeste vajadusi. Ka ,,tüüpiline" pole paras sõna. Tüüpiline murrak peaks kajastama teatud murdeala olulisemaid erijooni. Otepää ei kajasta
annaabi.ee 
