See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast. Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb mets samuti killustatult nagu väiksemate pinnavormide alal, kuid katab siiski tunduvalt suurema pindala (40%). Metsa on siin ka rohkem vaja, sest erosioonioht on suurem.
Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud. b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää enda poolt kantud moreenist. Ristlõikes on need pinnavormid asümmeetrilised - proksimaalne külg vastu jääd on järsem. Peenem materjal kandub sulamisvetega distaalsele nõlvale kujundades sanduri. Mandrijää kulutus-kuhjevormid Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. * pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m. * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused - proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik.Sandurid koosnevad jääjõgede poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Tüüpilisi sandureid on Eestis vähe, kuid nad on laialt levinud Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Erinevus on selles, et delta puhul on jääjõgede poolt kantud setted settinud jääjärvedes, sanduri puhul aga kuival maal. Eestis on liivikuid Tallinnas (Nõmme ja Männiku), Lahemaa Rahvuspargis Valgejõe ümbruses jm. Nii sandureis kui ka glatsifluviaalsetes deltades on jälgitav kallak- ja põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks
8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed
annaabi.ee 
