missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumisse Sanatooriumitesse Südamesse Südametesse NIMETAV Tare Tared Kartul Kartulid OMASTAV Tare Tarede Kartuli Kartulite
laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal
on käe-jala juures. Lõuna-Eestis või saarte piirkonnas võib tekkida asjaajamistega viivitusi. Näiteks notari juurde tuleb sõita mitukümmend kilomeetrit ning ühtlasi loota, et ükski vajalik paber maha ei unune. Nüüd lähemalt aga Eesti puhkemajanduslikeist piirkondadest. Eesti mastaabid on küllaltki väiksed, ent sellest hoolimata erinevad piirkonnad üksteisest märkimisväärselt. Näiteks on Lõuna-Eesti saab hiilata oma talvemõnudega. Kirde-Eesti on tuntud sanatooriumide poolest. Lääne-Eesti on tuntud oma puhkemajanduse poolest. Tallinna linna regioon meelitab inimesi oma kultuuripärandiga. Sellest lähtuvalt võib öelda, et ühe Eesti piirkonnas töötavad majandusmudelid ei sobi teistele piirkondadele (Raagmaa & Terk 2004). Igal regioonil on oma eripärad. Need ongi alustalaks, mida võiks antud piirkonnas, regioonis arendada. Saartel ei tasu arendada talvekeskusi, samas võivad neis olla head tingimused veelauatamiseks või
9...4.1 t CO2 ja eritab 2.2...3.2 t O2 6. Virgestus Mõisteid: Matk -- puhke-, sportlik või muul eesmärgil tehtav rännak jalgsi või muul viisil. Ekskursioon -- (õppe)käik või reis uute muljete ja teadmiste saamiseks. Turist -- matkaja, kes on üle ööpäeva teel (matkal). Giid -- teejuht, kohaliku eluolu ja teid tundev teejuht. Virgestavad rajad Terviserajad rajatakse puhkebaaside ja sanatooriumide ümbrusse. Vastavalt koormustele on pikkused ja jaotatud 50...100 m pikkusteks lõikudeks. Tasasel maastikul on koormus: kerge 500...600 m keskmine 1.5...2 km raske 3...3.5 km Kergetel marsruutidel ei ole olulisi tõuse ja langusi, keskmistel on tõuse 5...10 % ning rasketel radadel 10...15 % ja enam. Olulised on tõusud kui kallakus on üle 5 %. Rasked tõusud võivad olla raja keskel ja alguses. Lõpus ei soovita üle 5 % tõuse. Puhkekohti võiks olla lühikestel radadel iga 30..
Samuti on täidesaatva võimu teiste ametnike volitused konsulaadi omade kitsamad. 19. märtsil 1996. aastal oli vastu võetud vastav juhend ametnike poolt teostavate toimingute korra kohta. 49 Vastavalt Osnov o notariate §-le 37 täidesaatva võimu organite ametnikel on lubatud testamentide ja volikirjade tõestamine ning ärakirjade ja väljavõttete kinnitamine.50 Volitatud ametnikeks on peaartid ja nende asendajad, valvelaua arstid, haiglate, statsionaarse ravi astutuste ja sanatooriumide valvelaua arstid, vanaduskodade direktorid ja peaarstid, samuti kaitsejõudude ohvitserid, meditsiiniliste osakondade juhatajad ja nende asendajad, sõjaväehaiglate vanemkorrapidajad, merelaevade kaptenid. 51 Eestis on notari pädevusse kuuluvate tehingute tegemiseks õigustatud : 1) konsulaarametnik - konsulaarseaduses sätestatud tingimustel; 2) valla- ja linnasekretär - dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja (sh
üürituba suvitajatele. Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila. Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala, kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine. Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt liigendatud katusemaastikuga villad olid piirkonna peamised miljöökujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja