tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid
tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid
välimuse poolest. Olid riietatud helesiniseisse tuunikaisse ja nende kiivrid olid ehitud kahe valge sulega. · Traaklased (lk 15) olid relvastatud lühikeste kõveraotsaliste mõõkadega ja väikeste nelinurksete kumerapinnaliste kilpidega; peas olid neil väikesed näovarjuta kiivrid. Nad oli riietatud lühikestesse erepunasest purpurist tuunikaisse, kiivri kohal lehvis igaühel kaks musta sulge. · Samniumi sõjamehed (lk 15) Kandsid lühikesi sirgeid mõõku, kinnisis tiibadega kiivreid, väikesi ruudukujulisi kilpe, rauast käsivarrekaitseid ning sääreturviseid. · Andabatad (lk 15) olid riietatud lühikestesse valgetesse tuunikatesse ja relvastatud ainult lühikeste terariistadega. Pead kattis igaühel kiiver, mille kinnitatud näovari oli korrapäratu ja silmade avaused olid väikesed. II peatükk Spartacus areenil
Kui Spartacus edasi liikuma hakkas, ründas Rooma ratsavägi gladiaatorite kolonni lõppu, mis ajas Spartacuse maruvihaseks. Järgnev lahing oli nii võimas, et gladiaatoreid hukkus vaid kaheksasada, aga roomlaseid hoopis kümme tuhat. Kolm päeva pärast viimast lahingut toodi Spartacusele kiri Valerialt. Valeria rääkis Spartacusele, et tema vastu on välja kutsutud Aasiast Lucullus ja Pompeius Suur on juba teele asunud Samniumi. Seejärel palus Valeria, et Spartacus jätaks selle ülestõusu sinnapaika ning läheks tema villasse varjule. Veerand tundi pelae kirja lugemist, sõitis Spartacus laagrist välja kolmesaja ratsaväelase eesotsas. Mõni minut peale seda tuli tema telki Mirza Artotixi saatel. Noormees palus ikka veel, et Mirza avaldaks talle selle suure saladuse. Lõpuks Mirza rääkis Artorixile, et on kurtisaan. Takistus, mis näis Mirzale ületamatu, polnud sugugi nii hull Atrorixi silmis.
annaabi.ee 
