Templi juurde viivat teed kaunistas kahelt poolt sfinkside inimese pea ja lõvi kehaga kujude rida. Läbi sissekäigu asuti suurde õue, mida ümbritsesid neljast või vahel ainult kolmest küljest lahtised sammaskäigud. Edasi järgneb suur ruum, põigitine sammassaal, mille lagi toetub sammastele. Saali keskmine osa on suuremates templites mõnikord kõrgem kui kõrvalosad; avara keskosa seinte ülemises osas on sel juhul aknad, kustkaudu pääseb saali valgus. Sammassaalile järgnes tihti veel teisi ruume, vahel pääses aga sellest otse kõige pühamasse paika, kus salapärases pimeduses asetses jumala kuju või sümbol. Nagu väljast, nii oli egiptuse tempel ka seest kaunistatud värviliste reljeefide, maalide ja kirjadega. Kirjeldatud templitüüp oli kõige lihtsam ja tavalisem. Kõik templid ei olnud aga nii reeglipäraselt ehitatud, eriti siis, kui tempel oli pühendatud mitmele erinevale jumalale. Uue
alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask. Haudehitiste vahetus läheduses asusid templid. Templi juurde viivat teed ääristasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse pääses läbi väravaehitise pülooni. Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski. Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume, vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde. Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim 16- tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos, papüürus ja palm. Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal
Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina . Ka seest kaunistasid templi seinu ja sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Eelpool kirjeldatud templi tüüp oli üks kõige lihtsamaid ja tavalisemaid. Suuremad ja uhkemad
peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. (Vaga 2000) Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. (Alpatov 1973) Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina (Spence 2000). Ka seest kaunistasid templi seinu ja sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid.
selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali. Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus pühamu. Analoogiline oli ka kaljudesse raiutud templite ruumijaotus. Lossiehitusest pole andmeid säilinud, küll aga jõukate elanike ja vesiiride elamutest. Need olid küllalt suured majad (ehitusalune pind 800 - 1000 m² ), võisid olla ka mitmekorruselised. Elamu ruumidest oli tähtsaim pühamu, mis asus sissekäigu vastas, suurim ruum oli sammassaal, mille ümber olid grupeeritud väiksemad ruumid
annaabi.ee 
