ebasümmeetriline ning keerukas oma põhiplaanilt. Inimene, kes oli hajunud looduses elama, see võis kiiresti nendes ruumides ära eksida. Sellest eksimuse kartusest hakati rääkima lugusid ja legende, kuidas seal labürindis elab üks koletis härg paneb kõik eksijad nahka ja üks kavalpea läks sinna lossi koos lõngakeraga, mida ta enda järel lahti arutas ja välja tulles lõngakera edukalt kokku keris, ning sai oma suurte tegudega lossis hakkama. Selles lossis oli ka uhke troonisaal, sammassaalid, rohkesti vaateterasse ja isegi vannitube, mis oli kaunistatud delfiinide ja muude merekaladega. Kuna lossis olid vannitoad, siis seal oli ka veejuhtmestik, kust tuli puhas vesi ja kust voolas must vesi ära. Kuna loss oli mitmekorruseline, siis oli vaja valgust siseruumidesse. See küsimus lahendati selle läbi, et ehitati ,,Valguskaevud" ehk avad laes, mis läbisid läbi mitme korruse ja moodustasid nagu kaevu, mille läbi jõudis valgus isegi keldrisse. Selle lossi
Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat
2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid on Cheopsi püramiid. Püramiidide ehitus kestis väga kaua ja nõudis suuri kulutusi ja mõjus laastavalt majandusele. Hämmastav on püramiidide täpsus. Püramiidid paiknesid tihtipeale "surnute linnades". Egiptuse templi lihtsaim tüüp on nelinurkne. See oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud pealt suures osas lahtine ehitis. Väga tähtsat rolli mängisud sambad. Olid sammassaalid ja sammaskäigud. Kuulus tempel on Luxor. Sambad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Kasutati 16-kandilist nn. protodoooria sammast. Kuna egiptlased ei osanud kive mördiga siduda paiknesid sambad väga lähestikku koos. Omaette tüübi moodustasid nn päikesetemplid. Selle tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk siseõuel. Egiptuse raidskulptuur selle laia leviku põhjuseks oli usk hauatagusesse ellu. Oli ümarplastika ja reljeef. Materjalidest kasutati: lubjakivi,
· Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees seisid obeliskid. Cheopsi püramiid Giza püramiidideväli Egiptuse templid Kreeta-Mükeene · 2600 aastat eKr · Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud · Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline · Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest · Laiad trepid · Aknad puuduvad, valgus laest · Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr Vahemeremaad (Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.)
ka imikust saati moonutatud. Tut ankh Amon- noorelt surnud juhuslik vaarao, jõudis valitseda väga vähe. Ainus tegu oli pöörduda tagasi vanale religioonile. Tema haud on ainus peaaegu puutumatuna säilinud. Suri 1325eKr. Haud koosneb 4 kambrist. Mitu kirstu üksteise sees. Tutanhamoni kuldmask, lillepärg kaelas, mille pani talle tema abikaasa. Karnaki ja Luxori templikompleksid Püloonid tohutud väravehitised mis viivad hüpostüülsaalidesse. Mitu paari püloone. Luxoris pikad uhked sammassaalid, tänapäeval otse linna ääres ja Niiluse kaldal Saladuslik ruumiplaan. Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20
a pleasureground (ingl.) otseses tõlkes lõbustuspark. Pückler tähistas selle mõistega maastikupargi osa hoone vahetus läheduses, mis tõstetakse üksikelementidega (skulptuurid, lillepeenrad jms) looduslähedase kujundusega pargist esile. point de vue (pr.) pilgupüüdja. poolsammas püsti poolekslõigatud sammas vastu seina. portikus (ld. porticus, kr. stoa), lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Vana-Roomas sammassaalid, mis olid tähtsateks kogunemiskohtadeks ning asusid mitmesuguste avalike hoonete lähedal. prato (it.) suurem ala kaetud niidutaimedega või muruga itaalia renessanssaias. pratum communealates u 12. sajandist jaotati maa linna ümber avalikeks paikadeks, kus vaba aega veetvad inimesed võiksid kohtuda ning end mõnusalt tunda. Firenzes tehti "Statuut 1290"-ga korraldus pratum commune laiendamiseks. See saavutati viimaks läbi vanade majade ostmise
kompositsiooniga, oli Fontainebleau. Sealt alates muutub tiikide ja kanalite süsteem populaarseks ja saab prantsuse aedadele omaseks. Suurte veekogude rajamise eeldusteks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimised - soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevatav pinnas. Vallery lossi aed (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 89) - see oli üks tähtsamaid ja selgepiirilisemaid kanalaedu. Selle peaparterit ümbritsesid kolmest küljest sammassaalid ja ühelt poolt suur kalabassein. Sammassaali nurgas paiknesid paviljonid. Parterist natuke kõrgemal kulges igas küljes madal terrass, kust paistis kätte kogu aed. Kesktelje moodustas lai, otstest ümara kujuga kanal. Kanalaed kujunes prantsuse aiakunsti spetsialiteediks ja selle põhjal on püütud prantsuse aeda tõlgendada kui stiliseeritud jõemaastikku. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 65
annaabi.ee 
