selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T. ,,Bioloogia gümnaasiumile" 2002: lk 103-104 3. Zaletajeva, J ,,Tulbid" 1975: lk 30
Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Brassica rapasubsp. oleifera Valge sinep Kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, Sinapis alba struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite seente elutegevust mullas. Järelkultuurid · Väldivad toitainete leostumist · Tõkestavad haiguste ja kahjurite kogunemist · Väldivad erosiooni teket · Vähendavad umbrohtumust · Kasulike putukate elupaik · Säilitavad mullas niiskust
Maapinnale mood puhjaid võrseid punane-, roosa istik ja hübriid lutsern. Sellised varred moodustuvad külviaastal ainult punasle ristikule. Liblikõieliste teine võrsumise tüüp on võsundiline võrsumine, kus juure kaele küljele tekivad külgpungad mis annavad mulla siseseid võsundeid. Selline esineb idakitsehernel, aas.seahernel, kevadisel kureläätsel ja hiirehernestel. Kolmas võrsumise tüüp on juure võrseline see on selline võrsumise tüüp kus sammasjuurte külgedele juurte hargnemisel külgharud mood võrsumise sõlmi ja nendest tekivad uued taimed. Sellise võrsumise laadiga on tsirplutsern ja mõned hübriidlutserini liigid. Liblik õieliste võrsumis sõlm on sügaval ja seega telvekindlad ja pikkaealised, kuid nõuavad kasvuks kerget õhuselist mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või
külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Mesikas peajuur mitme jämeda külgjuurega ja rikkalikult peenikesi külgjuuri Õlirõigas ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, külgjuurte moodustamine ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps tugevad sammasjuured, mis on väga tundlikud mulla tihenemisele; tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas Rüps külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Valge sinep kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite ja seente elutegevust mullas. Tatar hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvu ja tugeva juurega Saialill tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks Päevalill kobestab sügavalt mulda (juured 1.5-2 m). Vajab palju vett. Enne hernest ja kartulit. Peale maasikat ja kapsast.. Mitte enne kurki, paprikat, salatit ja sellerit. Kogub mullast raskmetalle.
annaabi.ee 
