Domineerivad sookaasikud, sanglepikud. Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi. Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad. Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Lääne- ja Lõuna-Eestis. 1.9 Samblasoo metsad iseloomulik on turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo kasvukohatüüp vaesub toitainetest turvastumise tõttu. Turba tüsedus 1-3 m. ülekaalus männikud. Puistud madala tootlikkusega. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alustaimestik: raba- ja madalsoo taimed. Kõikjal üle Eesti. 3
ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks. Septembri alguses tehtud kaeve sai 125 cm sügav, kahe nädala jooksul jäi kaeve täiesti kuivaks. Seega võib välistada lodu kasvukohatüübi. Võimalik kasvukohatüüp oleks kõdusoo. Kaevest võetud proovid (40 ja 80 cm sügavuselt) olid kuivad, vesi eraldus turba pigistamisel väga raskelt. Turvas oli kogu horisondi ulatuses
Raiestikel vohavad kõrrelised, samuti ahtalehine põdrakanep, lillakas jt. LU teke on pärsitud, kultiveerida võib KU, 3000 tk ha-le, Ks 2500 tk ha-le jt. liike. Kõdusoometsade pindala suureneb, sest Nõukogude Liidu perioodil tehti Eestis intensiivselt kuivendustöid ja kuivendatud metsades hakkab välja kujunema kõdusoo kasvukohatüüp. Riigimetsades moodustavad kõdusood ca 6,5 % (enamlevinud Lõuna- ja Ida-Eestis), kogu metsamaast aga praeguseks 12,2 %. 24. Rohusoo ja samblasoo metsad. Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Turbalasund koosneb põhiliselt rohttaimedest ja puujäänustest, millised on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Rohttaimestikus esineb rohkelt tarnaliike, sookastikult ja laialehiseid soo-rohttaimi
rannaniidud jne) 127. Ülevaade aladele iseloomulikest keskkonnatingimustest ja nendega kohastunud taime- ja loomaliikidest. METS- Eesti metsad on suhteliselt eriilmelised, kuna meie aluspõhjas paljanduvad nii liiva- kui ka lubjakivid ning nad tekkisid ka küllaltki hilja, kuna jää taandus Eesti aladelt alles ~10 000 aastat tagasi. Eesti metsad jaotatakse kümneks tüübirühmaks: loo-, nõmme-, palu-, laane-, salu-, sooviku-, rabastuvad, samblasoo- ja rohusoometsad. Need omakorda jagunevad 22-ks kasvukohatüübiks. VALGUS Metsas on alati hämaram kui lagedal, sest puude võrad peegeldavad ja ka neelavad valgust. Metsa all saavad kasvada vaid taimed, mis taluvad rohkem või vähem varju. Kui mets hävib või maha raiutakse, siis hävineb liigse valguse tõttu ka metsa all kasvanud taimestik. Väga pimeda metsa all ei suuda aga kasvada ükski taim – näiteks
annaabi.ee 
