Sama oht on puisniitude taastamisel juhul, kui lagedamalt alalt koristatavad oksad jm. lagupuit ei asetata kasvavate puude jalamile, vaid viiakse ära. Seenestiku biomitmekesisust on kindlasti mõjustanud puisniitude ja teiste poollooduslike rohumaade pindala paljukordne vähenemine, maade kuivendamine ja ulatuslike karjääride rajamine viimase poolsajandi jooksul selle kohta aga konkreetseid arvulisi andmeid pole. Söögiseente korjamise liigne intensiivsus ja kaasnev samblakatte ning mulla tallamine on seenestikule ebasoodsat mõju avaldanud ainult suure asustustihedusega maades, seal on korjamist ka piiratud. Eestis ei tohiks see veel probleemiks olla välja arvatud väga haruldaste liikide osas, mille korjamine isegi looduskaitsealade sihtkaitsevööndeis on praegu seadustega keelatud. (Parmasto 2003) Kokkuvõte Eestis leidub rohkem kärbseseente liike, kui Austraalias. Kärbseseened vajavad niisket pinnast, seega kuivadel aladel neid ei kasva
1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni. Juurestatud puhmarinde poolt, siia kuuluvad ka samblarinde surnud osad. Metsakõdu tüseduse suurenemine toimub tavaliselt just selle kihi arvel.
Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, peamiselt varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni. Juurestatud puhmarinde poolt, siia kuuluvad ka samblarinde surnud osad
Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse märgadel muldadel on tormikahjustuste oht metsakõdu osa, tüsedus enamustes massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel suurem. Samuti on paepealsed puistud väga okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte on sageli väga raske vahet teha. tormikartlikud. korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja Haiguste esinemine lubjarikkad mullad on on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.)
annaabi.ee 
