rekonstruktsioon. Simbeli koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel
vaimude eemalepeletamiseks. Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski. Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume, vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde. Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim 16- tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos, papüürus ja palm. Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest ülistada ja lepitada jumalaid. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõite kapiteeliga sammast, oli keskmine osa tõstetud ja varustatud akendega. Egiptuse templite sambad on algselt olnud värvilised, nad on kaetud sissekraabitud reljeefide ja
Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga (Maass jt 2004). Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru (Kangilaski 2003). Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. (Vaga 2000) Sambad Egiptuse templi üheks iseloomulikumaks jooneks on sambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos, papüürus ja palmsambad (Vaga 2000). Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust (Kangilaski 2003). Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel
kitsaste joontega. Naine kujutatakse heledamalt kui mees. 2. Egiptuse keskmine riik: ARHITEKTUUR: Keskmise riigi ajal on suured püramiidid kadunud, püstitatakse väiksemaid püramiide. Kaljuhauad tekkisid, kuulsaimad on Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted.
annaabi.ee 
