pühamaisse ruumi, cellasse said siseneda ainult preestrid samalajal kui inimesed jäeti templi peafassaadi ette kuid rooma templisse kutsuti inimesed sisse v. a. cellasse. Erinevalt Kreeka templist, mis asus astmestiku viimasel astmel (stülobaadil), asus Rooma tempel poodiumil kuhu viis trepp (peatrepp oli alati esiküljel). Kreeka klassikaline tempel (nt:Parthenon) on ristküliku kujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega
(Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument) Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste,
oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament) Suurlinnad Aleksandria tuletorn- surnutele teed koju arhitektuur- kui võimu manifestatsioon Aleksandria suuresti vee all Kreeka-Egiptuse pärand Kõrgrelieefne, kirglik Gigantidega võitlemine Efesos Turuväljak- dekoratiivsein Kulistlikus, teatraalsus, Artemise tempel- antiikaja maailmaime Aremise kultuse keskus- paljude tissidega naine :D
Kristust ristilööduna, sest sel viisil hukati tol ajal kriminaale. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1.1. Arhitektuur 5. sajandil hakati renditud või kingiks saadud majade asemele ehitama kirikuid. Arenes välja kaks erinevat kirikutüüpi. Üks oli ümmargune ja teine oli piklik. Ümmarguse põhjaplaaniga kirikud ehitati tavaliselt usumärtrite haudade kohale, mis pidi jääma rotunda keskele. Seda ümbritses sambarida ja kattis kuppel. Hakati ka kiriku ehituse juures mõtlema sellele, et hoone mahutaks palju inimesi ja tekitaks inimestes võimsa tunde nagu Jumal oleks seal. 4 Pikliku kirikutüübi põhjaplaan oli t-tähe kujuline. Tavaliselt oli kesklööv ja mingi arv külglööve, aga löövide arv oli alati paarituarv ja kui vaadata poolt kiriku ristlõiget, siis nägi see välja nagu trepp
Vanim templitüüp on antide tempel, mis koosneb siseruumist e. cellast ja kahest sambast külgseinte eenduvate pikenduste vahel. Kui ka tagaküljel olid küljepikendused ja nende vahel sambad, siis nimetati templit topeltantidega templiks. 20 Arenenum templitüüp on prostüül, mille kitsamal küljel on neli sammast, amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis,
annaabi.ee 
