aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia)
ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on likide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia)
Anisakidae) Anisakiidid on suured nematoodid ja nende suuava ümbritseb kolm huult: üks selgmine ja kaks subventraalset, mis on eelmisest pisut väiksemad. Mônedel liikidel on huuled eraldatud väiksemate vahehuultega. Kutiikul on selgesti viirutatud kogu keha ulatuses. Sirge, silindriline vôi veidi tahapoole laienev söögitoru koosneb kahest osast: eesmine lihaseline ja tagumine näärmeline osa nn. ventriikul. See on ühenduses seedekulglaga sirge toru ääristatud ühe sambakujulise epiteeli kihiga. Sool lôpeb peale pärasoolt pärakuga. Anisakiididele on omased tömbi otsaga lôppevad sagarad (lisa 5). Raphidascaris liikidel on üks ventriikulist tahapoole ulatuv sagar (apendiks); Phocanema ja Porrocaecum liikidel ulatub sagar (pimesool) soolest ettepoole; Contracaecum ja Thynnascaris liikidel ulatub üks sagar ventriikulist tahapoole ja teine ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel
ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on likide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia)
Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, …, sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 62. Sgk. korvõielised. Õietaoline õisik, õite spetsialiseerumine selles, täidisõisikulisus vrdl.täidisõielisusega. Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid – väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed
annaabi.ee 
