lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima. Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas.
mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema
ja sisetemperatuur on 20 C, ei tähenda see seda, et mõõtmise jaoks oleksid sobivad keskkonnatingimused. Vaja on pikemaajalisemat püsivat temperatuurierinevust. 6.1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga Külmasilla kriitilisust saab hinnata arvutusliku temperatuuriindeksi abil. Külmasilla lisajuhtivus on oluline info hoone soojuskadude hindamiseks. Sõlme joonis Soojusvoo vektorid Samatemperatuurijooned Joonis 6.1 Külmasild soklisõlmes Käesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja arvutusprogrammi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikidele pindadele temperatuurid ja soojustakistused ning materjalidele soojuserijuhtivused. Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojuse vool tarindite liitekohtade kaudu, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Materjalide soojuserijuhtivused on toodud Tabel 6.2
Joonis 3.2, Joonis 3.3). 93 d R=d/ U=1/R T1 T2 lisajuhtivusega Soojusvoolu suund Samatemperatuuri jooned Joonis 3.2 Geomeetriline külmasild välisseina välisnurgas. Sõlme joonis Samatemperatuurijooned Soojusvoo vektorid Joonis 3.3 Külmasild soklisõlmes. Kõnesolevas uuringus on kasutatud temperatuurivälja programmi THERM 6.3. Arvutustes määrati kõikide pindade temperatuurid ja soojustakistused (vt. Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3). Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool läbi tarindite liitekohtade, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades.
annaabi.ee 
