cm) mõjutavad kalade arvukust kudemis- ja talvitumistingimuste ning toidubaasi kaudu. Kõige enam sõltuvad Võrtsjärves aasta keskmisest veetasemest haugisaagid. Kõrgema veeseisuga aastatel on reeglina latikasaak suurem kui madala veega Kõrgveeperioodidel suurenevad ka põhjapoolse päritoluga ja jahedamat vett eelistavate lutsu ja peipsi tindi arvukus. Koha kudemine õnnestub sagedamini madalaveelistel aastatel. Tindi ja samasuvise koha põlvkonna arvukus on esimesel eluaastal väga tugevas pöördvõrdelises sõltuvuses Koha rännet Väikesse Emajõkke pidurdab madala veeseisu ajal kõrgema veetaimestiku massiline levik. 1996.aastal kirjutasid ajalehed palju Võrtsjärve vee madalast tasemest: ,,Vaatlusposti eilse hommiku andmete põhjal on Võrtsjärves nüüd kõigi aegade madalaim veetase alates 1922. aastast, mil vastavad mõõtmised seal alguse said. Järve
Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. *Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). *Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). *Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. *Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,93,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. *Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. Sugukalade valik *Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. *Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. *Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala Valik vanuse järgi *Sugukalade optimaalne iga on 7.-12
Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus sentimeetrites). Kehakõrguse indeks on kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl %). Samasuvise kala tüsedus peaks olema vähemalt 3,0. Esimesel kolmel eluaastal on soomuskarpkala tüsedus indeks 2,9–3,3, peegelkarpkalal kuni 4,0. Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. 78 79 Sugukalade valik Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala
Asustusmaterjal - Pojad või suguvähid Jooksevkulud - Energia - Sööt - Püügi ja ülalpidamiskulud - Turustamine - Tööjõud - Kapitalikulud (laenuintressid) Tööjõukulude osatähtsus sõltub valitud kasvatusviisist. Poegade kasvatuse puhul on kõige enam tööjõudu vaja hautamise perioodil (aprill-mai) ja tiikide tühjendamise perioodil (august-september). Üks isik tuleb toime isegi miljoni marjatera hautamise ja mitmesaja tuhande samasuvise poja poegadetiikidest väljapüügiga. Kaubavähi kasvatuses on kiireim aeg juuli-august, mis on traditsiooniline vähisesoon, muul ajal on tööks enam-vähem rutiinne tiikide hooldus. Kaubavähi väljapüük tiikidest nende tühjendamise abil on kiirem ja efektiivsem kui vähkide kogumine püügivahendite abil. 5.2. Vähikasvatuse tasuvus Majandusliku tasuvuse näitajad kõiguvad palju sõltuvalt nende arvestamise meetodist