töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial.’’ Seetõttu ametikohustuste täitmisel peavad nii kohtunik kui ka prokurör lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös juriidiliselt korrektsed ning seadusandlikud. Ehkki põhimõtted on sarnased, siis kirjas olev tekst on erinev ning sarnasus ei võrdu siinkohal ilmtingimata samasusega. Ametnike vastutus Kohtunike eetikakoodeksis pole otseseid vasteid toodud vastutuse küljepealt, pigem räägitakse väärtushinnangutest ning ametitegevuse sündsusest. Prokuröri eetikakoodeksis esineb aga rohkem selgeltloetavust, näiteks on välja toodud punkt, kus räägitakse prokuröri ja prokuratuuri hea maine hoidmise vastutusest. Ühisosana saab tuua selle, et nii kohtunik kui ka prokurör peavad vastutama oma professionaalsuse ning oskuslikkuse eest, täiendades end
mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingi stiimul. Ei ole täpsustatud, kas see on aju-või vaimuseisund, ei ole täpsustatud, milles on see sarnasus. Seega ei saa öelda, et aistingutel oleks vaimseid omadusi. Seega ei eelda identsuse osapoolte tuvastamine vaimsete omaduste olemasolu. Kontignentne samasus. Samasusmaterialistid artulesid järgmiselt: me avastame, et tähistame sama asja kahe eri mõistega. Seega on tegemist aposterioorse samasusega. Samuti pidasid samasusmaterialistid seda samasust kontingentseks – vaimuseisundid ja ajuseisundid juhtuvad olema identsed, kuid nad ei pruukinud olla identsed. Smart: niivõrd kui „järelkujutis“ või „valu“ on protsessi raport, on ta raport protsessist, mis juhtub olevat ajuprotsess. Samasusteoreetikute järgi on vaimu ja ajuseisundi vahel aposterioorne ja kontingentne samasus ja mitte analüütiline samasus. Saul Kripe samasusest. Samasus kui metafüüsiline seos on paratamatu
sin x + cos x tan x + 1 t+1 (1 + t)(1 + t2 ) Viimase integraali leidmiseks lahutame saadud ratsionaalavaldise osamurdudeks 1 A Bt + C A(1 + t2 ) + (Bt + C)(1 + t) + . (1 + t)(1 + t2 ) 1+t 1 + t2 (1 + t)(1 + t2 ) 16 Tegemist on kahe murru samasusega, kus nimetajad on samaselt v~ordsed. J¨arelikult kehtib ka lugejate kohta samasus A + At2 + Bt + Bt2 + C + Ct 1 ehk (A + B)t2 + (B + C)t + A + C 1. Vastavate muutuja t astmete kordajate v~ordsusest saame kordajate A, B ja C m¨a¨aramiseks kirjutada (arvestades sellega, et paremal pool on ruut- ja lineaarliikme kordajad nullid) v~orran- dis¨ usteemi A+B =0
Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise
Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise